ühevärvilised. Saaremaa seelikud olid valdavalt põikitriibulised ning Lääne-Eestis vahel ruudulised. Naisterõivad Tänapäeva mõistes aluspesu talurahvas ei tundnud. Valge linane särk oli otse ihul. Särgile mähiti peale vöö. Jalga pandi põlvini ulatuvad villased sukad ja nende peale pastlad, mille valgeks pleegitatud paelad ristati mööda sääri põlvede alla. Paelte kinnitamise koht seoti üle värvilistest lõngadest sukapaelaga. Pandi selga alusseelik, mis andis sooja, aga tegi naisterahva ka kopsakamaks. Ümber keha seoti paelaga tasku, nii et taskukoht jääks pealmise seeliku ava alla. Pealmise seeliku peale panid abielunaised põlle ning ilu pärast mähiti ümber ka vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks. Neiud ehtisid pead pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla.
teadusmeeste ( J.G Georgi ja A.W. Hupeli ) avaldatud materjalid. 1 Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärisusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). Eesti rahvarõivaste juurde on tavaliselt kantud sukapaelaga seotud villaseid sukki. 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis uuendusigi (Lihula ja Kirbla tikitud seelikud). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel. Kihnu saarel veel meie päevilgi. Rahvarõivad tänapäeval Rahvarõivad on muutunud aasta-aastalt populaarsemaks. Neid kannavad
mood levis ilmselt lapskuninga Louis XIV mõjul ja kestis suhteliselt lühikest aega. Meesterõivastuse kõige iseloomulikum osa on väga laiad nn alusseelik-püksid või reinkrahvi püksid. Need olid väga avarad ja ulatusid ülespoole põlve. Püksisääre laius oli kuni 180 cm ning neile lisasid veelgi lopsakust kaunistuseks kasutatud rüüsid, paelad ja paeltest tutid. Nende pükste all kanti samast või kontrasttoonis kangast avaraid põlvpükse, mis olid põlvede alt kinnitatud sukapaelaga. Uhkematel pükstel olid allääred kaunistatud laia kroogitud või volditud rüüsiga ja rikkalike pitsidega. Pikemad sukapaelad seoti külgedel rosetiks. Püksid algasid puusalt, esi- ja seljaosa olid ühesugused, mõlemal oli nööbitav kinnis ja neid kanti mõlemat pidi. Särk oli peenest linasest riidest ja rikkalikult kroogitud. Kaelus kroogiti parajaks paela abil. Avarad särgivarrukad seoti küünarnuki ja randme kohalt paeltega ja kaunistati lehvidega. Särgil oli lahtkrae
annaabi.ee 
