Mefistofelesel ta endale muretseda, aga Mefistofeles ütleb, et sellise tüdruku saamine võtab aega. ,,Kuid mõelge asja lähemalt. Pool kuud mul kulub vähemalt. Head juhust igapäev ei leidu." 2.Millest loodab Faust naudingut leida? Faust loodab naudingut leida Margareta mõnest väikesest esemest, kui Mefistofeles selle talle tooks. ,,Too midagi talt ometigi! Vii mind mu ingli voodi ligi! Too rätt, mida kandis kaunis kael, too kallikese sukapael!" Õhtu Faust on Margareta toas. Ta tunneb, et tema pelgast ihaldusest on saanud armastus Margareta vastu. Ta on lootuses ja tunneb end õnnelikuna ,,Ma tulin jõhkra maitsmisnõuga. Nüüd armastus mind haarab täie jõuga." Margareta, kes õhtul tagasi oma tuppa jõuab leiab oma kapist ehted. Ta on ehete üle õnnelik, ka tema on kulda ihkav hing. ,,Vaid kulla poole kipub, vaid kulla küljes ripub kõik ilmas. Oh me vaesed!" Jalutuskäik
toomas. Krahv lamas aga voodis ning palus kurja sõpra, et see senikaua ootaks, kuni krahv on täielikult riietunud. Vanakuri tõotas seda, kuid kauem enam oodata ei lubanud, kuna varem oli teda sarnaste ettekäänetega juba mitmekordselt petetud. "Tubli," vastas krahv, "küll ma nüüd selle eest juba hoolitsen, et oleksin alati lõplikult riietumata!" Siitpääle puudus krahvi riietuse juures alati mingi ese, kas sukapael, kaelarätik või üks saabas. Vanasaadan käis teda tihedasti külastamas, kuid pidi alati tagasi minema pettunult. Alles hiljem vabastasid taevased võimud vana rauga sellest kurjast sidemest. Krahv ehitas Stockholmi ilusa Jacobikiriku ning palvetas kaua altari juures. Sel puhul oli selgesti kuulda vankrikolinat ning kivipõrandast kerkisid üles leegitsevad tulekeeled. Arvatavasti tegi niisugust tempu vanakurat ise, kes ärritas ennast ohvri kaotsimineku üle. Peeter Suur Haapsalus
katseks, ainult üürikeseks ajaks; kas leiduks temal siis midagi, millega seda teha? Mitte et tema tõsiselt, vaid lihtsalt niisama muidu, et näha, kas inimene võib seda teha, kui tal tuleks tahtmus. Ja tal tuli seal nõnda rippudes meelde, et temal ei ole midagi, millega katsetki teha, sest tal puudub püksirihm, puuduvad õiged püksikandmedki, on ainult mingisugune villane pael, kirju niisugune, vististi sukapael, mis täidab kandmete aset, käies poolpõiki üle selja. Aga see ei kannaks ei teda ega ühtegi teist. See on ka nii lühike, et kui siduda üks ots ümber selle jämeda oksa, siis pole teise otsaga enam midagi teha, tema ei ulatu millekski. Koer ehk võiks sealt hammastega kinni karata ja rippuda. Jah, koer küll, sest tal tuleb äkki meelde, et üks nende koer, kellele pandi nöör kaela, kargas hammastega sellest kinni ja hoidis nõnda end tüki aega, enne kui silmus sai kokku joosta
annaabi.ee 
