Välisuudised 02. 07.Okt.2009 Norra on endiselt elamiseks parim paik Norra säilitas ÜRO inimarengu avaldatud aruandes endiselt oma liidripositsiooni, Eesti on eelmise aastaga võrreldes tõusnud kahe koha võrra 40. positsioonile. Soome püüab saada 100protsendiliselt suitsuvabaks riigiks Soome koostab esimese riigina maailmas tubakaseadust, mille eesmärgiks on tubakatoodete kasutamise lõpetamine. Itaalias tuntakse muret noorte liigjoomise pärast Itaalia arstid on mures, et sealsed noored tarbivad liiga palju alkoholi. Jaapanile läheneb viimase 10 aasta vägevaim taifuun
Vahel viimane puudus ja rehetuppa käidi läbi rehealuse. Uksed tehti madalad, et soe kaotsi ei läheks. Lõuna-Eestis oli rehetoas suur raudkivist suitsuahi. Ahju ja seina vahele jäeti vahe, mis täideti liivaga, et ei oleks tuleohtu. Võis vahet ka mitte jätta. Ahju peal sai ka magada. Hiljem ehitati kambri soojendamiseks truup. Suits tuli pärast truubi lõõrides ringlemist reheahju tagasi. Kambrid said soojaks, kuid jäid suitsuvabaks. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Ahjusuu läheduses oli lame kivi (lõugas), millel sai toiduvalmistamise ajal istuda. Hiljem ehitati köögid ja sinna korstnaga pliidid toidu valmistamiseks. Rehetoas olid seinte ääres pingid ja lavad (kravatid), kus sai peal magada. Istumiseks kasutati veel puupakke ja järisid. Magamislava all oli muust ruumist võrega eraldatud kanatool (kanalaut)
hingamine ja energiatase paranevad pidevalt 6 kuud – beebi ohud kannatada hingamishäirete, astma, allergia, keskkõrvapõletiku jms all vähenevad Abi loobumiseks Raseduseaegne nõustamine ja pidev tugi Loobumisnõustamine oleks kättesaadav naistekliinikutes ja sünnitusosakondades Partneri ja perekonnapoolne toetamine Hoolitseva keskkonna loomine suitsetava naise ümber, mitte süüdistamine Sünnitusmajade ja naistekliinikute muutmine suitsuvabaks keskkonnaks Ennetamine Eriti teismeliste ja noorte seas Mittesuitsetava naise imagot tuleb rohkem väärtustada Mittesuitsetamine on elunorm, seda eriti lastootava naise puhul Raseduse ajal naised tahavad ja suudavad muuta eluviisi tervislikumaks, kuna nad soovivad saada tervet last ja ka ise terveks jääda Kasutatud kirjandus http://www.kliinikum.ee/attachments/a rticle/522/Suitsetamine_raseduse_ajal _tosised_faktid.pdf http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad
2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringust selgus, et kaudne suitsetamine on Eestis suur probleem: Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed kaudse suitsetamise all. Enam kui pooltes kodudes suitsetatakse 41% kodudest tehakse seda siseruumides ja vaid 36% kodudest tehakse seda väljaspool siseruume. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris. Euroopa Liidu raporti "Suitsukatte kõrvaldamine: 10 põhjust suitsuvabaks Euroopaks" andmetel: · sureb hinnanguliselt 72 000 eurooplast aastas koduse kaudse suitsetamise tõttu · sureb 7000 eurooplast kaudse suitsetamise tõttu töökohas · on eriti haavatavad restoranide, baaride, pubide ja ööklubide töötajad nende hulgast sureb aastas 325 inimest, mis on kuuepäevase töönädala korral üks inimene päevas Kasutatud materjal: http://www.terviseinfo
mõnda emotsiooni, näiteks suur mure, viha, stress, madal enesehinnang, meeleolu langus, oskamatus lõõgastuda.(pane siia mõni enda autoritest) 3.Suitsetamine Euroopas ja Eestis Viimasel aastakümnel on suitsetajate hulk Eestis pidevalt kasvanud, eriti noorte tüdrukute hulgas. Suitsetamine on levinud enam kui pooltes kodudes ning väljaspool siseruume suitsetatakse vaid 36% kodudest. Euroopa Liidu poolt tehtud uuringust "Suitsukatte kõrvaldamine: 10 põhjust suitsuvabaks Euroopaks" selgub, et: · aastas sureb hinnanguliselt 72 000 eurooplast koduse passiivse suitsetamise tõttu · töökohas sureb passiivse suitsetamise tõttu 7000 eurooplast · restoranide, baaride, pubide ja ööklubide töötajad on eriti haavatavad nende hulgast sureb aastas 325 inimest, mis on kuuepäevase töönädala korral üks inimene päevas. ( http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1708) Levinuim suitsetamise iga Eestis on 13-15
Pidude korral oli tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud ja muu majakraam. Rehealuse juurde kuulus ka aganik aganate (n teravilja-, heina- ja linaseemnete peksmisel ja tuulamisel alles jäänud õisikute, kuparde ja lehtede kergemad ja peenemad osad) hoidmise ruum. Kamber on rehielamus hilisem lisand (17.sajand esimest korda mainitud), kaua oli kütteta ruum, mida kasutati kaua panipaigana ja suviti magati seal. 19.saj muudeti kamber soojaks suitsuvabaks klaasakendega eluruumiks. Algul ehitati sinna reheahjust köetav soojamüür. Elu rehielamus oli tsükliline. Sügisel pärast viljalõikust viidi kogu kraam rehepeksuajaks toast välja ja hakati vilja kuivatama. Pärast rehtesid puhastati tuba tahmast ja tolmust ning seati elamiseks korda. Talvel elas ja töötas kogu pere soojas rehetoas. Põhja-Eestis sisemaal, kus saunu polnud viheldi ja pesti laupäeviti reheahju peal.
annaabi.ee 
