viinamarjade happesus sooja kliima tõttu madal, siis see veini stiil kerge, kuid mõnusalt happeline. Pinotage Lõuna- 1920.a. Pinot Noir ja Cinsault Aafrika seguna loodud sort. Suitsuploomi nüanss. Joogiõpetus. VALGED VIINAMARJAD Valge viinamari Veinimaa Piirkond Iseloomustus (maitsed, lõhnad) Chardonnay Peamised Kerge, värske mägisemates ja kasvualad jahedates rajoonides ning jäävad puuviljane, kreemjas soojema Ameerika- kliimaga piirkondades.
Aroomis domineerivad mitmesugused marjad nagu maasikas ja kirss. Sangiovese- On tuntud Itaalia viinamarjasort, mille pärusmaa on Toskaanas ja eriti Chiantis. Veinid sellest marjast on enamasti parkainerikkad ja täidlased, kuid paljuski sõltub see konkreetse tootja tehnoloogiast. Aroomis tuntav tubaka, kirsi ja ploomi lõhna. Syrah/Shiraz- On Rhône´i jõe päritolu viinamarjasort, mis on eriti populaarne Austraalia veini valmistajate hulgas. Aroomis vaarika, suitsuploomi ja bituumeni lõhna. Värvilt tumepunane, maitselt täidlane ja parkhappene. Tannat- Tugeva parkainesusega sort Edela- Prantsusmaal, millest vananedes saab komplitseeritud, põnevaid maitseid. Tempranillo- On Hispaania (eriti Rioja) populaarne viinamarjasort, mida märkimisväärses ulatuses kultiveeritakse veel Portugalis ja Argentiinas. Riojas lisatakse Tempranillole Garnachat ja Mazuelot, lisamaks mahlakust ja värvi ning
Barbaresco veine. Need on jõulised, tugeva struktuuri ja pika küpsemis- potentsiaaliga vürtsikad, aromaatsed ja tanniinised veinid. Viljeldakse ka Pinotage – spetsiaalselt Lõuna-Aafrika jaoks 1920ndail loodud ristand Lombardias. prantsuse sortidest Pinot Noir ja Cinsault. Annab musta suitsuploomi jä- rele maitsevat veini, mis võib olla nii happeline kui alkohoolne ja magu- Sangiovese – Itaalia levinuim punane viinamari, kuulsaim vein on Chianti sapoolne. Lõuna-Aafrika rahvusviinamari, mis on kohanud nii oma kodu- Toscanast. Iseloomult värske, happeline, kirsi karakteriga, parimatel juhtu- maal kui mujal vastuolulist suhtumist.
annaabi.ee 
