t. eelneva lause reema muutub järgneva lause teemaks (objekt subjektiks). NT: Läbin päeval metsa. Seal (metsas) nägin ma oravat. Loomake (orav) istus kuuse oksal. Puu (kuusk) kasvas lagendiku serval. Toodud näites on seos kõrvuti asetsevate lausete vahel selgelt välja toodud. Kuid seos võib olla ka raskemini märgatav, laused võivad haakuda üle ühe või mitme jne. Nt: Linna ääres seisab suur kõrge korstnaga hoone. Korstnast tõuseb suitsupilvi nii öösel kui päeval. Vabrikus käib kibe töö. Paralleelseose puhul on kogu lauserühma või teksti ulatuses laused samateemalised. Iga lause lisab objekti või nähtuse kohta infot juurde. Nt: Vesi on elu. Ilma veeta jääksid seisma tehased ja vabrikud. Veega niisutatakse põldu ja kastetakse taimi. Mööda veeteid liiguvad laevad. Paralleelseost kasutatakse harilikult mingi objekti või nähtuse iseloomustamiseks, ahelseost aga dünaamilise sündmuse verbaliseerimiseks. Jutustama
mittevaimulikel. Näitemängu etendati kirikus. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid külglöövides. Hiljem hakati näidendeid esitama kirikuesisel väljakul. Esimesed liturgilised näidendid olid lihtsad, kuid peagi muutusid need tehniliselt keerukaks. Käsutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid: inglid laskusid Taevast alla kraanadega, Põrgu neelas patuseid ja selle väravast paiskus välja suitsupilvi. Selleks, et need tehnilised imed toimiksid, pandi tööle kümneid inimesi. Liturgilistes näidendites lavastati naturalistlikke pilte hukkamistest, jäsemete äraraiumisest, ohverdamise stseenides kasutati elusaid loomi. Näitlejate kostüümid olid viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. Etendust saatis muusika. Keskaegsed näidendid olid
Näitemängu etendati kirikus. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid külglöövides. Hiljem hakati näidendeid esitama kirikuesisel väljakul. Esimesed liturgilised näidendid olid lihtsad, kuid peagi muutusid need tehniliselt keerukaks. Käsutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid: inglid laskusid Taevast alla kraanadega, Põrgu neelas patuseid ja selle väravast paiskus välja suitsupilvi. Selleks, et need tehnilised imed toimiksid, pandi tööle kümneid inimesi. Liturgilistes näidendites lavastati naturalistlikke pilte hukkamistest, jäsemete äraraiumisest, ohverdamise stseenides kasutati elusaid loomi. Näitlejate kostüümid olid viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. Etendust saatis muusika. Keskaegsed näidendid olid emotsionaalsed: lühikese aja jooksul nägid pealtvaatajad Kristuse sündimise imet ja