Põlemine on soojuse toimel vallanduv ning protsessi käigus täiendavat soojust eraldav kiirelt kulgev oksüdatsioon, mille käigus põleva aine molekulid ühinevad õhuhapniku molekulidega. Põlemise toimumiseks on seega vaja põlevainet, hapnikku ja kõrget temperatuuri. Kui mõni neist komponentidest puudub, põlemine ei alga või katkeb. Sellel põhineb tulekahjude profülaktika ja kustutamine. Süttimise etapid mahavisatud suitsukoni näitel: suitsuotsa lähedal soojeneb kulu, kõdu, sammal jms; neist hakkab eralduma vesi, eriti kiire on see temperatuuril 100o C; pärast vee eraldumist hakkab kiiresti tõusma temperatuur, taimerakud lagunevad, eralduvad gaasid, mis süttivad ja põleng ongi alanud. Alati ei lähe see nii, vahel soojus hajub ja suitsuots kustub. Suuremõõtmelise põlevmaterjali korral toimuvad kõik etapid korraga. Metsas võib põlevaine jagada kolme rühma:
Maantee äärest või metsaraja servast puhkenud põlengu põhjuseks peetakse enamasti suitsetamist, 52 Metsamajanduse teatmik. Etverk, I. Lk 151. 53 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 103. 54 A Primer of Conservation Biology. Primack, R. B. Lk 254. 55 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus . Lk 104. 56 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104. see tähendab kustutamata suitsuotsa või tiku mahaviskamist. Veduri rikkest räägivad piki raudteed seeriana puhkenud põlengud. Sarnased tulekahjud piki metsateid lubavad oletada, et sealt sõitis läbi korrast ära summutiga traktor või auto. Kulutulekahjudel tehakse vahet kuluheina mõjuva põhjuseta süütamise ja põllumajandusliku kulupõletamise vahel. Esimest neist käsitletakse pahatahtliku tegevuse või hooletusena, teine on tootmistegevusest põhjustatud õnnetus
putukate parasitoidide levikut soodustades. Võõrliikide invasiivset levikut tõkestatakse vastava liigi päritolumaalt tema paljunemist piiravate liikide introdutseerimise abil. 77. Metsatulekahjud (liigid, põhjused, ennetamine). Kuigi mõnikord võib metsapõleng alguse saada ka pikselöögist, on enamik metsatulekahjusid Eestis siiski põhjustatud inimese hooletusest või oskamatusest tuld kasutada. Tavaliselt tekkivad põlengud suitsetajate süül (tiku või suitsuotsa mahaviskamisel), lõkete tegemisest; raiejäätmete, prahi või kulu põletamisest, mahalangenud elektrijuhtmest või muust. Mõnikord võivad metsatulekahju esile kutsuda ka maapinnal vedelevad klaasikillud ja metsa veetud jäätmehunnikud. Eestis algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti. Peale tule hävitava mõju metsale, mille
annaabi.ee 
