vaikus, vaikus, vaikus!" Luts tõusis kolme-nelja ajal hommikul, istus laua taha, võttis pliiatsi või bambusest pliiatsipikendaja otsa surutud pliiatsijupi kätte ja kirjutas. "Vahel laskis ta õhtul naisel termosega kohvi valmis panna. Kui tuba oli külm, mässis ta teki ümber jalgade ja kirjutas. Peaasi, et oli vaikus! Ennelõunaks oli tööpäev tehtud," visandab Liivi Rosenvald. Kirjutades Luts suitsetas ta oli kirglik suitsumees, Saksa ajal kasvatas koguni ise tubakat, muidu ta end aiatöödega eriti ei vaevanud. Pitsike või kannuke aga sõnadega jändamise juurde ei kuulunud. Nende kord tuli siis, kui päevatööle joon alla tõmmatud. "Kui Luts linna peale läks, kandis ta alati ülikonda, tuli ta tagasi koju siis millisena tahes." Mälestus Lutsust kui pisikesest tumeda ülikonna, kaabu ja kepiga härrast. Luts ei mõistnud riietega uhkeldada ja meelsasti garderoobi ei vahetanud
Korralik dzentelmen pidi oskama puhuda nii suurenevaid kui kahanevaid rõngaid ja puhuda välja suitsu nina kaudu. Umbes 16.Sajandil jõudis piip ja tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Talupojad hakkasid varakult ise tubakat kasvatama. Kasvatati peaasjalikult kanget mahorka ja Virgiinia ehk Türgi tubakat, mille lehed andsid suitsetades healõhnalist aroomi. 1603. aastal astus Inglise kuningas Charles I suitsetamise vastu välja, kes ise polnud suitsumees. Ta avaldas pamfleti "Tubaka vastu", kus tõdes, et tubakas on sotsiaalne pahe, kuid sellest ei hoolinud piibutegijate gild. Inglaste tubakasõda oli tagasihoidlik. Vene tsaar Mihhail Romanov uskus, et on vaja karistada, sest suitsetamine on surmapatt. Esimesel korral suitsetamiselt tabamise eest lõigati nina või huuled. Teistkordsel tabamisel saadeti Siberisse või hukati. Hiinlased suitsetasid tubakat oopiumiga segatuna. Kõige rangemalt karistati suitsetajaid Türgis, kus sultan
Kui vend oli lubanud, et ei lähe kuskile peale kodu, ruttas Phoebe ruttu endale karusselli piletit ostma. Kui õde hobusele jõudis hakkas vihma sadama nagu oavarrest. Teiste laste vanemad jooksid vihmavarju kuid Holden jäi vihmakätte istuma. Ta pidi peaegu õnnest uluma hakkama. Talle meeldis nii väga oma õde sinises jakis vaadata. Holdeni arvates ei tohiks kellelegi midagi jutustada. Sest kui kellestki jutustate hakkate tema järele puudust tundma. 5. Tegelased. Holden- suur suitsumees, vihkab kino, armastas väga oma õde, teistest erinev Phoebe- Holdeni pisike õde. Käis neljandas klassis. Käis stiilselt riides. Holdeni arvates käitus täiskasvanulikult. D.B- Holdeni vanem vend. Oli Hollywoodis kirjanik ja filmitsenaariumite kirjutaja. Alli- Holdeni surnud vend. Oskas elust rõõmu tunda ja ei vihastanud kellegi peale. Antolini- Teab kuidas elada, kuid ise ta seda ei tee. 6. Teose idee. Ärge kunagi kellelegi midagi jutustage