gaasijaamades (turboajamid) 2,5-3%. Tuumaelektrijaamades tavaliselt kõik omatarbeseadmed omavad elektriajameid ja omatarve on 4-7% (15% gaasreaktoritel). Omatarbe toiteks kasutatakse: . generaatoripingele lülitatud omatarbetrafod . reaktorite kasutamine generaatoripingel . reservtrafod, mida toidetakse süsteemist . gaasturbiin-generaatorid . diiselgeneraatorid (500kW) . akud Soojuselektrijaamade põhilised omatarbeseadmed on järgmised, suitsuimejad, puheventilaatorid, kütusesöötjad, hüdrotuhaärastussüsteemi pumbad, elektrifiltrid, toitepumbad, tsirkulatsioonipumbad, kondensaadipumbad, turbiini ja generaatori õlituspumbad, generaatori jahutuspumbad, võrgupumbad. Elektrilise omatarbe võib jaotada kahte gruppi: omatarve, mis sõltub jaama (ploki) koormusest; omatarve, mis ei sõltu jaama (ploki) koormusest. Esimesse gruppi kuuluvad kõik omatarbeseadmed mis on seotud ühe põhiagregaadiga (katel, turbiin, soojusvõrk jne)
Kuna ei ole trumlit ja trummelkatlapuhul aga soolad kogunevad trumblisse ja trumblist lastaks vlja teatud hulk soolast vett. KAASAEGNE ELEKTRILINE KATEL LK.1 Loomuliku tsirkulatsiooniga tolmkttel ttava aurugeneraatori skeem. Phiosad: Kolde phielement on pleti.(suurel katlal vib neid olla kuni 24 vi rohkemgi) Primaarhk ja ktusetolm sisened keskmisesse pletitorusse ja peale selle osa hku antakse kljepealt. Kolle on tidetud leegi , leek peab olema enamvhem kolde keskel. Suitsuimejad aitavad koldel leeki tekitada. Kolde saht on alt kitsenev ja all asub punker, kuhu langed kik slakk. Trummel on tidetud igasuguste keeruliste seadmetega. Trumblist vljub kllastunud aur, kllastunud aur liigub lekuumendisse aga lekuumendi on mitmeastmeline 1)lbib see aur laelekuumendi(torud) 2)Siis konvektiivlekuumendi(he astme) ja siis esimesse 3)Lheb turbiini(tarbijale.) ##Klassifikatsioon.## Kik energia allikad , mida kasutatakse jagatakse 2te rhma: 1) Taastuvad 2) Mitte taastuvad
täielikult (va. ülerõhu kaitseklapp). Suurematel kateldel on palju erinevaid automaatika süsteeme, mis peavad tagama katla ohutu ja ökonoomse käitamise. Korstnad Vanasti ehitati korstnaid kõrgeid, et tekkivat saastet hajutada. Kaasajal on keskonnanormid ranged ja korstendest tuleb välja ainult CO2, H2O, N2 ja liigõhk. Seega ei ole vaja enam kõrgeid korstnaid ehitada, sest suurte põletusseadmete korral ei oma korstna omatõmme suurt tähtsust ning olemas on suitsuimejad. Katlamaja korsten ehitatakse tavaliselt vähemalt kolm meetrit kõrgemaks kõrval olevate majade katustest, et vältida suitsu sattumist ruumidesse. Korstna läbimõõt võiks olla selline, et tagada suitsugaaside kiirus vahemikus 10- 30m/s ning tahkekütuse kasutamise korral tagab isepuhastuvuse see, kui minimaalsel koormusel on gaaside kiirus suurem kui 8 m/s. Korstnas gaasid jahtuvad ning võib tekkida kondensaat. Seega gaasi puhul
annaabi.ee 
