Aga ka iiveldus, hingamisraskused, kõrge vererõhk jne. Tavaline on ka kaalus juurde või alla võtmine, magamishäired. Need kõik on füüsilised sümptomid. Stressi emotsionaalsed nähud on seotud depressiooni ja frustratsiooniga. Paanika hood ja väsimus võivad muuta töö tegemise raskeks ning kasvab tööga seotud stress. Äärmuslikel juhtumitel viib stress isegi enese-hävitusliku käitumiseni, kalduvusele suitsiidiks. Vaimne alatalitlus väljendub kontsentratsiooni ja kordinatsiooni taju languses. Need sümptomid on töökohal kergemini tajutavad kui füüsilised, sest on otseselt seotud tööga ja kergemini tajutavad teiste kaastöötajate poolt. Läbipõlemine - on termin, mis kirjeldab pikaajalise stressi tulemust. Apaatsus kõigi ja kõige vastu. Iga indiviidi vastuvõtlikkuse aste ja reaktsioon stressile sõltub tema elustiilist -tema magamise ja
klassikalise definitsiooni kohaselt on enesetapp indiviidi enese poolt teadlikult ja tahtlikult tekitatud fataalne (surmav) enesevigastus. 1.2. Suitsiidi liigid Émile Durkheim defineerides suitsiidi kui otsest või kaudset teadlikku enesevigastamist läbi positiivse või negatiivse teo, millega kaasneb surm. Selle definitsiooniga eristas ta tõelised suitsiidid muudest surmaga lõppenud õnnetustest. Durkheim’i arvates on igal ühiskonnal teatud tasemega kollektiivne tung suitsiidiks, enesehävituseks, mis on püsiva suurusega senikaua, kuni põhitingimused antud ühiskonnas jäävad samaks. Durkheim jaotas lähtuvalt sotsiaalse integratsiooni ja regulatsiooni tasemest suitsiidid nelja liiki: 1) egoistlik suitsiid – inimese sotsiaalse integratsiooni tase on nõrk. 2) altruistlik suitsiid – inimese sotsiaalse integratsiooni tase on tugev. 3) anoomiline suitsiid – sotsiaalse regulatsiooni tase on madal.
käitumine nende lähedastele põhjustab. Pole olemas suuremat valu, kui tunneb oma lapse kaotanud ema, ning siinkohal peaks suitsiidile kalduv noor mõtlema just temale ja mitte ainult iseendale -- ühe piinade lõpetamisega teise piinad ju alles algavad. Lisaks vaimsetele ja emotsionaalsetele teguritele võivad mõneti enesetapu sooritamist soodustada ka füüsilised tegurid, näiteks geneetiline eelsoodumus ja füüsilised haigused (vähk, HIV, krooniline valu), aga ka suitsiidiks vajalike vahendite hea kättesaadavus. Nimelt kuuluvad kõige enamlevinud enesetapu meetodite hulka lisaks poomisele ja kusagilt allahüppamisele ka tulirelvade ja ravimite kuritahtlik kasutamine (Persaud 2007: 265). Viimaste meetodite rakendamist takistaks kindlasti see, kui noortel ei oleks kodus ligipääsu tulirelvadele või ohtlikele ravimitele (WHO 2006: 10). Siiski tuleb tunnistada, et kui noorel
annaabi.ee 
