endalt küsides. Arvatakse, et inimene, kellel on suitsiidimõtted ei soovi oma olukorrast rääkida, kuid tegelikkus on vastupidine- inimene tunneb kergendust ja tänulikkust kui saab oma probleemist rääkida. Enamik patsiente, kes kavatsevad enesetappu teha või ennast vigastada, annavad oma kavatsustest perearstile mingil moel märku- kas otseselt või kaudselt. Ta ei pruugi anda ühtegi vihjet oma suitsidaalsete kavatsuste kohta või on tema väljaütlemised juhuslikud ning mõjutatud häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut).
inimeselt endalt küsides. Arvatakse, et inimene, kellel on suitsiidimõtted ei soovi oma olukorrast rääkida, kuid tegelikkus on vastupidine- inimene tunneb kergendust ja tänulikkust kui saab oma probleemist rääkida (Saveljev 2005). Enamik patsiente, kes kavatsevad enesetappu teha või ennast vigastada, annavad oma kavatsustest perearstile mingil moel märku- kas otseselt või kaudselt. Ta ei pruugi anda ühtegi vihjet oma suitsidaalsete kavatsuste kohta või on tema väljaütlemised juhuslikud ning mõjutatud häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks alkoholijoobes või tuli kaigus öelduga, võivad viidata kõrgele suitsiidiriskile (Tervise Arengu Intstituut).
arengut lapsena, haridust, tegevusvaldkonda, iseloomu põhijooni, sotsiaalset staatust, tervise üldist seisundit, iseärasusi ja erivajadusi. Õdede-vendade osas peaks kindlasti olema välja toodud ka need, kes on juba surnud (koos surma aja ja põhjusega). · Eaka suguvõsa kui terviku kohta võiks uurida pärilike ja teiste sagedamini esinenud haiguste (näiteks südame-veresoonkonna haigused ja pahaloomuliste kasvajad), psüühikahäirete, alkoholismi, suitsidaalsete tendentside, neuroloogiliste häirete jms esinemist. Perekonna anamneesist tervikliku ülevaate saamiseks võib olla abiks sugupuu skeemi koostamine ja sellel olulisemate tervise- ning käitumishäirete esinemise markeerimine. Elu anamnees peab andma lühida ning võimalikult täieliku ülevaate eaka arenguloost ja tema elu oluliselt mõjutanud sündmustest. Selles peaks olema välja toodud nii bioloogilised, somaatilised, psüühilised, sotsiaalsed kui materiaalsed aspektid ja faktorid
Brüssel, 2008. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0425:FIN:ET:PDF http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0425:FIN:ET:PDF Haug, E.; Torseim, T; Samdal, O. (2009). Local school policies increase physical activity in Norwegian secondary schools. — Health Promotion International, 25 (1), 63–71. Heidmets, L.; Samm, A.; Sisask, M.; Kõlves, K.; Visnapuu, P.; Aasvee, K.; Värnik, A. (2009). Depressiivsete ja suitsidaalsete kooliõpilaste seksuaalkäitumine. – Eesti Arst, 3, 156– 162. Jamie Oliveri koolilõunad 2010. ETV saade, 4/4, 28.02. Inglismaa 2005. Jürgenson, M. (2008, aprill 05). Pikapeale närtsitav energiajook Pärnu Postimees.http://www.parnupostimees.ee/070408/tarbija/10084275.php Gustavson, H. (1979). Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917. a. Tallinn: Valgus. Kruusvall, J.; Tomson, L. (2004). Tallinna kuue linnaosa koolide 8. klasside õpilaste
2. Kas need mõtted on sundiva loomuga? 168 3. Kas Teil on konkreetseid mõtteid, kuidas seda teha? 4. Kas Te olete juba ettevalmistusi teinud? 5. Kas Te olete varem proovinud? 6. Kas Teie peres või Teie tutvusringkonnas on varem midagi sellist juhtunud? 7. Kas olukord tundub Teile väljapääsmatu? 8. Kas Teie side sõprade/sugulastega on nõrgenenud? 9. Kas Te elate üksi? 10. Kas Te tunnete, et Te pole perekondlikult, ametialaselt, usuliselt või maailmavaateliselt enam seotud? Suitsidaalsete kriisidega toimetulek Kõigepealt tagada enda ja patsiendi turvalisus. Suitsiidikalduvusega isikuga peab pidevalt kontakti hoidma, isegi WC-sse mineku korral. Suitsiidist ohustatute jaoks pole suuremat ohtu kui isolatsioon. Kiirabi mõistlik käitumine peab takistama patsiendi ligipääsu potentsiaalselt vigastavatele esemetele, nt klaasidele, nugadele, vöödele jne, ning samas soodustama suhte loomist patsiendi ja meediku vahel. Isegi kui me ei tea veel praegugi kindlalt, kas need meetmed
annaabi.ee 
