kesknärvisüsteem- koosneb kõhtmisest närviketist perifeerne närvisüsteem- ühendab keha välispinda siseelunditega vegetatiivne närvisüsteem- korraldab kehasiseseid talitlusi (seedimine, hingamine) Nägemiselunditeks on 2 liitsilma ja 3 lihtsilma Haistmiseks ja ultrahelide vastuvõtmiseks on tundlad Mesilased eristavad magusat, kibedat, haput ja soolast maitset Mesilased kombivad kompimiskarvakestega, mida on kõige rohkem tundlatel, jalgadel, suistel ja tiibadel Helisid tajuvad mesilased keha võngete kaudu Seedeelundkond jaguneb kolmeks: eessool- neel, söögitoru, meepõis ja vahesool kesksool- seal toimub peamine toitainete seedumine ja imendumine tagasool- koosneb peen- ja jämesoolest, ei osale seedimisprotsessis Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde Mesilased on lahksugulised § Lese sigimiselundid: paarilised seemnesarjad seemnejuhad koos näärmetega suguti §
Rohutirtsu meeleelundid. Nägemine on halb. Kahe suure liitsilmaga näeb küll kuju, kuid need annavad ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista. Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil. Kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis. Siristavad tagasäärt vastu esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad? Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa-alustes käikudes
peaaeju.sellest saab alguse kõhtmine piirkonda.sealt valgub veri närvikett.millest suunduvad närvid kõikide tahapoole,kehaõõne elundite vahele ja jõuab kehaosade ja meeleelundite juurde.neil on lõpuks südamesse tagasi.seega on putukatel hea maitsmis ja lõhnataju.mis aitab toitu ja avatud vereringe.outukatel kannab veri kehas teist sugupoolt otsida.lõhna tunneb ta edasi toitaineid ning viib jääkaineid tundlatega,maitset suistel ja suus paiknevate erituselunditesse.hapnikku aga nedne veri ei tunderakkudega.nägemine on transpordi. halb.lihtsilmadega eristavad valgust ja varju.liikumist tajuvad hästi. Putukad hingavad trahheedega Rohutirtsul on torujas seedeelundkond Hingamiselunditeks on neil erilised Rohutirts toitub taimedest.suud ümbritsevate torukesed e. Trahheed.nende üks ots avaneb suistega hammustab ta lehetükke ja
Rohutirtsu meeleelundid. Nägemine on halb. Kahe suure liitsilmaga näeb küll kuju, kuid need annavad ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista. Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil. Kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis. Siristavad tagasäärt vastu esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad? Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa-alustes käikudes
ehhinokokipõied võivad neid väljastpoolt komprimeerida ja valendiku sulgeda. Parasiidid põhjustavad elundite rõhkatroofiat. mehhaanilised siirutajad (kr. mechane -- masin). Mehhaaniliste siirutajate (loomade või inimese) organismis või keha pinnal parasiidid ei arene ega sigi, kuid püsivad teatud aja nakkusvõimelistena. Mehhaanilised siirutajad ainult kannavad helmintide mune ja vastseid või ainuraksete tsüste edasi jäsemetel, suistel, seedekulglas jm. Inimesed võivad kanda loomade parasiite või nende noorvorme edasi kätega, jalanõudega, riietusega ja hooldamisriistadega. Vt. ka sekundaarsed nakkusallikad, nakkusallikad. metafülaktika (kr. meta -- koos, ümber + phylaxis -- valvsus). Nugilistevastaste ravimpreparaatide korduv, vahel kauakestev plaanipärane manustamine nakatumisohus 12 olevatele või nakatunud, kuid kliiniliselt veel tervetele loomadele
annaabi.ee 
