ka mets-õunapuul (Malus sylvestris) ja kitaikal e ploomilehisel õunapuul (Malus x prunifolia). [2] Eestis on aed-õunapuu levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu. On teada, et õunapuid kasvatati Eestis kloostrite juures juba keskajal. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Saja aasta vanustest sortidest kasvatatakse Eestimaa aedades tänapäevani 'Valget Klaarõuna', 'Martsipani', 'Suisleppa', 'Liivi Kuldrenetti', 'Pärnu Tuviõuna', 'Sügisjoonikut' ja 'Antonovkat' [2]. Tänapäeval on maailmas teada üle 30 000 õunasordi, kuid paljud neist on ohustatud, sest suures mahus kasvatatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte. Levik Metsikult kasvavaid õunapuuliike tuntakse umbes 33. Need kasvavad kõik eranditult põhjapoolkeral, Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Kultuurtaim, aed-õunapuu, on seevastu levinud kogu parasvöötmes ja ka lähistroopikas.
hingekarjaseid, insenere, mõni Livingstone? Ainult paar tükki neist on kihelkonnakoolist kaugemale jõudnud ja needki on tema oma lapsed. Kõik talumehed, nii päriskohapidajad kui rentnikud, sulastest rääkimata, kaebavad, et enamaks pole jõudu, aga kas siis tema, Pommer, on elanud pudrumägedel ja piimajõgedel? Mis on tulnud tema kasvandikest? Joodikud? Kahjuks küll(lk. 223). Pommer ei anna siiski alla, ta harib haridusepõldu edasi ja loodab paremat, samuti ei lõika ta ka vana suisleppa veel maha, lootuses, et ehk hakkab see varsti jälle õitsema. Ta käib oma rada nagu päike või vihmauss. Kas ei raja temagi elu pimedas sügavikus oma pisikest tunnelit päikese poole? Ta ei salli surnud puid ja jala peal surnud inimesi, loidusele ja minnalaskmisele vastandab ta tegevuse. /.../ Sest temast peavad maha jääma õitsvad, mitte mustaks põlenud puud. Järgmisel kevadel, kui Pommer oli koolmeistri ametist lahti, avastab ta, et tema murelaps, vana
Saagikus kuni 300 kg puult. Eelistab kasvada heal mullal, aga kasvab rahuldavalt isegi raskel ja liialt märjal mullal. Liivasel pinnasel ei taha edeneda. Võib nakatuda kärntõppe, mistõttu viljad varisevad enne valmimist. Paremaid saake on saadud Kesk-Eestis. On palju kasulike retsepte õunast nii toitude kui ka ravimite valmistamiseks. Isesteriilne, tolmu annavad "Tartu roosõun", "Antoonovka", "Liivi sibulõun". Puud tuleb nii harvendada kui ka kärpida (nagu "Suisleppa"), kuna on jõulise kasvuga. 3.2 Õuna tiitrimisest: Riivisin jällegi õuna alusele, kaalusin riivitud massist 10 grammi klaasi ning lisasin kuuma vett ja jätsin seisma 15 minutiks. Seejärel kallasin saadud ainest 10ml mõõteklaasi ning seejärel keeduklaasi. Lisasin kaks tilka fenoolftaleiini ning hakkasin proovima, kui palju tuleb lisada NaOH lahust, et vedelik muudaks keeduklaasis värvi. Värvimuutus oli märgatav juba peale 0.45ml NaOH lahuse lisamist.
tee. Sporti tegi ka kõvasti. Mäletan, et veel Tarvastu kolhoosi esimehena oli ta kolhoosi esinduses Võrtsjärve mängudel sangpommi viskamas. Vanust oli tal siis juba üle 45 aasta. Ta ise põhjendas seda lapsepõlves saadud suure elu- ja töökogemusega. Oma lapsepõlvekodus Järvekülas (seal elab praegu isa õde) tuli teha igasuguseid talutöid, lisaks on ta rääkinud, et sõitis talviti suuskadega hommikuti 5 kilomeetrit Suisleppa kooli. Ükskord oli isegi sõitnud rattaga Paidesse kutsekooli. Arvestades tolleaja rattaid ja teid on see kõva sõna. EPA ajal oli teinud 2 korda päevas kergejõustiku trenni, tavaliselt jooksis. Igal kevadel käis ümber Viljandi järve jooksul, ma ei teagi kui palju kordi tal kogunes. Igatahes parim aeg on tal nii hea, et pojapoeg Arvil on veel 10 minutit selle tulemuseni jõudmisega. Endast ma parem ei räägigi...
Aed- õunapuu arengus on teatud osa olnud ka mets-õunapuul (Malus sylvestris) . Eestis on aed-õunapuu levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu. On teada, et õunapuid kasvatati Eestis kloostrite juures juba keskajal. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Saja aasta vanustest sortidest kasvatatakse Eestimaa aedades tänapäevani 'Valget Klaarõuna', 'Martsipani', 'Suisleppa', 'Liivi Kuldrenetti', 'Pärnu Tuviõuna', 'Sügisjoonikut' ja 'Antonovkat' . Tänapäeval on maailmas teada üle 30 000 õunasordi, kuid paljud neist on ohustatud, sest suures mahus kasvatatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte. Õunu kasutatakse nii värskelt kui erinevatel viisidel töödeldult. Kehvematest õuntest ja spetsiaalselt selle jaoks aretatud sortidest tehakse mahla. Õunad 10
annaabi.ee 
