,,...kui salanaine..." Sa oled kui salanaine. 5. ,,...kui õhkuv lilleke..." Luulele. 6. ,,...nagu päikene ...kui hommik..." Sa tulid (2). 7. ,,...kui päike ...kui muusik..." Sa tulid (1). 8. ,,...kui valge luik..." Üle vee. · Isikustamised: 1. ,,Eesti kunst - sa valulaps!" Eesti kunst - sa valulaps. 2. ,,...silm kaugele, käib üle vee..." Üle vee. 3. ,,...ja vastab niit ja karjamaa..." Hommik. 4. ,,...kõneles suine tuul pehmelt..." Suine tuul (1). 5. ,,...hällib ja kiigub metsa äär ...lainetab heinamaa käär..." Suine tuul (2). 6. ,,...kaugele käib metsa palistus ...kidur põõsas kurdab..." Üks märtsihommik udune. 7. ,,...lootus luikab ...ootus huikab ...kose kohin tõstab häält ...lahti iga lille silm ...nupud rõõmu-silmavees ...eluvaimud lehvitavad..." Kevade lähenemine. · Metafoorid: 1. ,,...lahti iga lille silm..
b)"Tuisk jookseb võidu tuisuga, et teine teisest mööd ei saa: üksteise ette tõttavad, üksteise nad maha jätavad." Meeldib,et on tuisule justkui elu sisse antud (jookseb võidu) ja muidu hea seda lugeda.Isegi natuke huumorit on sisse toodud. c) ,,Järv ei ole ilus jääse katte all kuu ta üle valvab talvel igaval" On natuke lõbusam,ning tervikuna on luuletus väga hea ning meeldejääv. 6."Talv";"Sügise lill";"Helin";"Suine tuul" 7.Loodusluules valitseb suurem osast ikkagi sünge,kurb,nukker meeleolu. Juhan Liivi Isamaaluule 1.Väga kurb ja sünge.Võib järeldada süngete ridade järgi: ,,lill tärkab su haua pinnast";"ja raske su koorem kanda".Ülesehituses võin märgata seda,et luuletus on justkui 2 lausega kirja pandud. 2.Mesilasi võrdleb ta inimestega.2 salmi järgi saabki aru,et räägib inimestest,sest kes ikka tahab kodumaa poole,kui mitte inimesed. 3
Tõsta lipp Gustav Suits Tõsta lipp! Las aja käänul lehvib tõotus tuulte väänul üle mandri, üle vee: tund on tulnud vannet vandu, et ei iial enam andu ikke alla rahvas see! Tõsta lipp! Kesk vaenu rägu kerki nagu unenägu, Eesti oma trikoloor! Vaata, vastu ristisõitjaid, uusi maade, vete võitjaid astub vägi, vapper, noor. Tuled Emajõel Villem Ridala Taevas ruugab eha puna, käes on õhtu jaanikuine, jõgi varjus, salatuna valgub vesi tumm ja suine, sulin saadab tema teed, valguvad on Ema veed. Hele kumm on õhu süles kõrgel ülal, hiilges särav, ehab lääs, pilv leegib üles, näib kui öine tulivärav, lõke kustuv, punaleek, verev mõõk ehk oda, teek. Isamaa Ado Reinvald Kus on mu kallis isamaa, kus tahaks rõõmsast' elada, kus üliõnnis oleks ma ja millest võiksin kiidelda? Ei ole seal mul isamaad, kus vennad venda vihkavad, kus iga mees end targaks teeb ja sala kiusust üle keeb. Kodumaa metsad Jaan Lõo
See oli siis kui oli üle mindud juba raharendile ja ,,peremees oskas juba raha lugeda", vallaline sulane aitas talus kulusid kokku hoida. Seepeale abielus sulased hakkasid minema senisest enam mõisatesse palgatöölisteks ja teine oluline tendents on see, et sulased hakaksid abiellumisest üldse hoiduma- mistõttu kasvas 19 saj teise poole külaühiskonnas vallaliste inimeste arv. 19 saj lõpust hakati vältima üldse ,,aastateenijaid" ja nende asemel hakati palkama hooajatöölisi ,,suine/suviline" ehk suvel töötaja, ,,päeviline"-töötaja kes oli päevapalgagag mingiks tööks palgatud. Mõisarahvas- Üldisne mõisarahva jaotus olid saksid ja mõisateenijad. Nende sakside alla kuulus mõisomanik/rentnik oma perega ning lisaks ka mõisnikku lähemad abilised mõisas (kas sakslased või vabad inimesed). Oluline suunamuutus toimus 19 sajandi keskpaigas- kui kadus teorent (raharendile üleminek) siis mõisates tekkis selge vajadus uue tööjõu järele ning
rabandus, see saab aeruga pähe või jääb mõne aurulaeva alla. Sest ühte pead sa teadma: aerutajaid on siin ilusa ilmaga nagu sipelgaid mere ääres. Aerud muud kui välguvad aina, nagu lendaksid luiged. Ja aerude vahel tiirlevad aurulaevad, ikka üksteise järele, üksteise järele või teineteisest mööda, aina mööda. Ütle nüüd ise, kuidas sa seal ujud, kus niipalju aurulaevu. Juba paljast hirmust saad krambi jalga või rabanduse südamesse. Jah, oleks veel suine aeg, siis sa näeksid. Soojaga aina tudengid, tudengid, tudengid... venelased, sakslased, poolakad... kõik särgiväel, õllekorvid lootsikus... ise trimpavad, laulavad. Rahvas istub kaldal, kuulab. Mine katsu veel seal ujuda! Kohe mõlaga pähe, muud midagi. Ja ära piiksatagi, muidu saad paremini... Aga nüüd pole suuremat midagi, sellepärast pöörame siit paremat kätt, sest kaua sa ikka jõge vahid, vesi nagu vesi kunagi. Juba eile nägid teda. Puusilda tead sa ka! Mineval
annaabi.ee 
