Väike ärevus on mingil määral normaalne ning võimalik, et olengi lihtsalt rahutu unega ning sinna pole midagi parata. Unepäeviku jälgimine oli väga huvitav ning kindlasti mõtlema panev. Uni on vaieldamatult oluline osa meie elust, kuna veedame pea 1/ 3 päevast seda tehes. Minu parema une tagamiseks peaksin proovima ehk ekraanidest, telefonist ning arvutist enne magama minemist loobumist. Samuti võiks aidata mediteerimine, et unne suikumine oleks rahulikum ning hetkeks viia igapäevased mõtted eemale. Usun, et parem uni aitaks mul ärgata värskema ning puhanumana, mis omakorda soodustaks päevaseid tegemisi ning õppimist. Piret Sommer TERVISEKÄITUMINE (SVPH.00.002 Kasutatud kirjandus Eller, T., Aluoja, A., Vasar, V., & Veldi, M. (22. Märts 2006. a.). Symptoms of anxyiety and depression in Estonian medical students with sleep problems
Varrak, lk 765–784. Eesti looduskirjanduse lugu 269 Kask, Edgar 1977. Tee vaikusesse. Muraka soostik. Tallinn: Eesti Raamat. Kask, Edgar 1978. Värviliste liblikate lend. Tallinn: Eesti Raamat. Kask, Edgar 1995. Kuuvikerkaar. Tallinn: Olion. Kask, Edgar 2002. See müstiline armastus. Tallinn: Avita. Kask, Edgar 2004. Õnnemudel. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Kirss, Kaarel; Lilberg, A.; Port, Jaan; Tasa, Edur 1934. Looduse suikumine tali- uinakusse. Loodusloolisi saateaineid algkoolile 1. Tartu: Loodus. Kumari, Eerik 1966. Lindude laht. Tallinn: Valgus. Kunder, Johann 1879. Weikene Looduse õpetus. Eesti alamatele koolidele kirja pan- nud Johann Kunder, Kooliõpetaja Rakveres, Wiru-maal. Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetused 22. Tartu: Schnakenburg. Kuresoo, Rein 2001. Loodus on lähedal. Tallinn: Maalehe Raamat. Leito, Tiit 1984. Aastaring laidudel. Tallinn: Valgus. Leito, Tiit 1994. Vaikuse värvid
3. Uni Une sügavuse kriteeriumiks on äratusläve intensiivsus, une faasideks klassifitseerimise aluseks aga EEG-s valdavad rütmid. Normaalse, aktiivse virgeseisundi korral domineerib inimese ajus beetarütm. 3.1. Une faasid 1. Vaikne uni Une- eelne ärkveloleku faas Tunnused: lihased lõtvuvad, silmad suletud, hingamine ja südame löögisagedus aeglustunud, kehatemperatuur langeb. EEG-s domineerib alfarütm (a -rütm 8 - 13 Hz, keskmiselt 10 Hz). Une 1. faas - suikumine Tunnused: teadvustatavad reaktsioonid stiimuleile alanenud, aju aktiivsus ebaregulaarsem, lihasaktiivsus säilinud, silmade aeglased, rulluvad liigutused. Teetarütm (J -rütm 4 - 7 Hz, keskmiselt 6 Hz). 2. faas - pindmine ja kerge uni Tunnused: jätkuv lihaste lõtvumine, hingamise ja südame löögisageduse aeglustumine, aju elektriline aktiivsus suurema amplituudiga, regulaarsem ja sünkroonsem. Teetarütm (J -rütm 4 - 7 Hz, keskmiselt 6 Hz), aeg-ajalt ilmuvad unespindlid ehk
annaabi.ee 
