neil. Kontrollimine on tagasisideprotsess, ilma milleta pole võimalik juhti da õppe- treeningutöö käiku. Selle efektiivsus määratakse palju treeneri pedagoogilise takti ja vaistuga. Treeneri ülesanne ei ole mitte ainult õpetamise tulemuste välja selgi tamine, vaid ka kontroll protsessi enese üle. See on eriti keeruline, kuna teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ei ole võimalik noorsportlaste enesekontrollita, ilma kriitilise suhtumiseta oma töö tulemustesse treeningutel ja võistlustel. . 3. Treeningu printsiibid Treeningu printsiipide all mõistetakse neid seaduspärasusi ja reegleid, mis tingivad ja määravad treeningu planeerimise, ülesehituse ja efektiivse sooritamise. Vaadeldavad printsiibid ei haara kogu seaduspärasuste ja reeglite mitmekülgsust, mis on iseloomulik kaasaegsele sportlikule treeningule. Sporditeooria kiire areng nüüdisajal loob võimalusi uute
hulgale juhtumitele vaadata, on täiesti igaühe oma isiklik mure. Mõni pessimist võib arvata, et see 10% kattub ilmselt paadunud valetajate hulgaga ühiskonnas, mõni võib olla täiesti kindel, et see protsent on kinnitus ufode olemasolu kohta. Miks mitte jätta seda protsenti niisama ja öelda, et seisukohavõtuks vajalik info on puudulik? Vastus on inimloomuses. End ümbritsevasse peab lihtsalt kuidagi suhtuma, ilma suhtumiseta pilku pole olemas. Seda suhtumist püütakse siis ka kuidagi põhjendada. Ka riikide valitsused ei saa lasta end mingite ufode poolt lolliks teha -- oleks ju küllalt tobe kui mingi jõud ei alluks mitte kuidagi valitsuse mõtlemise haardele, vaid talitaks täitsa omasoodu, riik muutuks nii enda silmis naeruväärseks, kaotaks oma võimu ja mõtte. Kui ufod saaks määratleda kas liitlaste või vähemalt vaenlaste,
jne. kõiki tunnuseid (Pinn, 1975, 12). Näiteks juhtumid, mis on tekitanud inimesele tugeva positiivse või negatiivse emotsiooni, meenuvad meile kiiremini ja selgemalt kui need juhtumid, mis on olnud emotsionaalselt neutraalsed (autor). Emotsioonide väljendamine avaldab otsest mõju inimesele, kellele need on suunatud. Tundeavalduste puhul on emotsioonid ühtaegu nii edastamise vahendiks kui ka sõnumiks eneseks (Goleman, 2000, 140) Ilma emotsionaalse suhtumiseta poleks võimalik oma tundeid avaldada ning seetõttu poleks võimalik kogeda ka nt armastust (autor). Samamoodi räägivad emotsioonid ja tujud kaasa ka otsuste tegemisel ja hinnangute kujunemisel. Me hindame inimest tihti esmamulje alusel, ning selle mulje tekkimisel mängib tähtsat rolli meeleolu (Evans, 2002, 107). Näiteks kui mul on hea tuju, siis ma vaatan ümbritsevat keskkonda palju helgemalt ning esmane hinnang on samuti enamjaolt
annaabi.ee 
