visuaalsest Sõnatu suhtlus selline suhtlus, kus sõnumeid jms kommunikatsioonist. Vormide teema on tähtis eeskätt edastatakse ühenduses sõnalisi märke kasutamata. suhtlusvahenditega, sest eri vahendid kasutavad erinevaid Mitteverbaalne kommunikatsioon ei ole enamasti suhtlusvorme intensionaalne, raamat näiteks sõnu, kirja, pilte, graafikat; raadio kõnet, kuid on siiski indikatiivne, st osutab kindlatele muusikat jne. asjaoludele ja Kommunikatsiooni liikide puhul on aga eristamise olukordadele. aluseks sõnumeid vahetavate subjektide iseloom, suhtlejate Mitteverbaalne suhtlus kulgeb otseste koodide abil.
Tegevuse hindamisega ei tohi mingil viisil pidurdada keelega eksperimenteerimise rõõmu. Õige grammatika ja keeletavad loovad loomulikult hea suhtlemisoskuse aluse, kuid selles faasis ei tohiks õpetaja koormata lapsi lõputute reeglitega. Suurem osa õppijatest omandab keeletavad loomulikul viisil siis, kui nad selleks valmis on ja kui nad on nendega elulistes olukordades küllalt palju kokku puutunud. Olenemata sellest, et juba keelekümblusprogrammi alguses uurivad õpilased kirjalikke suhtlusvorme, ei tohiks lugemise ja kirjutamise õpetamisega alustada enne, kui suulise keele alused ja tunnetuslikud oskused on kindlalt omandatud. · Põhisõnavara omandamine Kuna keelekümbluses ei õpetata ainult keelt, vaid ka teisi õppeaineid teise keele vahendusel, siis tuleb juba ettevalmistavas faasis pakkuda õpilastele hilisema mõistmiseks vajalikke teadmisi. Rääkimise, lugemise ja kirjutamisega seotud tegevuse alguses, s.o avastamisfaasis, võib õpetaja
kohta seisukohti. Peaks justkui käes olema õnnelik elu. Mida see aga tähendab? Aastatuhande vahetust ja uue sajandi esimest kümnendit ei iseloomusta mitte niivõrd poliitiline tegevus, kuivõrd muud ühiskondliku elu valdkonnad. Suurim iseloomustav muutus on kommunikatsioonitehnoloogia plahvatuslik areng ja suur levik. See, et Internet, telefonid jm telekommunikatsioonivormid kuuluvad selle protsessi juurde. See muudab inimeste suhtlusvorme, keelt, inimeste harjumusi, elustiili jne. Meedium ise on ka sõnum. See tähendab, et üldiselt võime jagada kultuuriperioode selle järgi, missugune meedium on mingil ajastu valitsev. See meedium kirjeldabki selle ajastu hoiakuid kõige paremini. Teine silmatorkav joon sajandivahetuse puhul on see, et alates 90ndate keskpaigast muutub Eesti ühiskond üha enam avatumaks mõlemapoolselt eestlased pääsevad maailma ja maailm pääseb Eestisse
annaabi.ee 
