pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Port Royali grammatika autorid on Arnauld, Lancelot. Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt ratsionalistlik – leiab, et inimmõtlemine on kõige alus, ei sõltu keelest ega kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. Seega on keel universaalne, sest põhineb inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel: nt võrdlevad eri keeli rõivastega, millel on sõltumatult materjalist sarnased omadused (nt käised, kinnitused). Inimmõtlemises on 2 põhikategooriat: ideed ja operatsioonid. Objektid: nimisõna, artikkel, asesõna, partitsiip, prepositsioon, adverb. Vorm/viis: verb, konjuktsioon, interjektsioon (soov juttu lühendada). Ladina k 6 käänet olid universaalsed. Universaalsust eeldagi ka neilt keeltelt, kus oli rohkem/vähem käändeid. Port
leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Autorid: Arnauld, Lancelot. Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt ratsionalistlik leiab, et inimmõtlemine on kõige alus, ei sõltu keelest ega kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. Seega on keel universaalne, sest põhineb inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel: nt võrdlevad eri keeli rõivastega, millel on sõltumatult materjalist sarnased omadused (nt käised, kinnitused). Inimmõtlemises on 2 põhikategooriat: ideed ja operatsioonid. Objektid: nimisõna, artikkel, asesõna, partitsiip, prepositsioon, adverb. Vorm/viis: verb, konjuktsioon, interjektsioon (soov juttu lühendada). Ladina k 6 käänet olid universaalsed. Universaalsust eeldagi ka neilt keeltelt, kus oli rohkem/vähem käändeid
konjugatsioon jne), et oleks hiljem lihtsam õppida erinevaid keeli. Õpetamismeetodina soovitab lähtuda emakeelest ja anda seletusi selles, alguses lihtsamaid, hiljem keerulisemaid. •Olemuselt on ratsionalistlik, st leiab, et inimmõtlemine on kõige alus ja on sõltumatu nii keelest kui kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. •Keel on seega universaalne, kuna baseerub inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel. Nt võrdlevad erinevaid keeli rõivastega, mis sõltumata materjalist omavad sarnaseid omadusi (käised, kinnitused jms). •Inimmõtlemises on kaks põhikategooriat: ideed ja operatsioonid. Mõtte ja lause vahel valitseb isomorfism: kaks ideed ühendatakse koopulaga (mis on ainuke tõeline verb). •Hoolimata põhimõttelisest ratsionalismist, näitab P-R grammatika ka paljut, mis ei ole ratsionaalne ja jätab seega ka võimaluse näha, et keeles on ka mitte-mõistuslikku