igas teemas võib alati kasuks tulla. Sellepärast ei pea ma neid inimesi rumalaks, kes mõnes teemas küsivad täiesti absurdseid küsimusi. Palju parem on neile õigeid asju selgitada ja sellel teemal informeerida. Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Paljud nii ei tee,mina aga teen seda. Tihti tuleb ette olukordi, kus rääkija tahab samal ajal midagi näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga (nt. otsib kotist mõnda asja, mille kohta ta räägib) ning selle tulemusena jääb tema jutt arusaamatuks. Tuttavatega suheldes neile otsa vaadata ei ole minu puhul probleem, kuid avalikul esinemisel on arvatavasti peale minu ka paljudele teistele raske võõrastele infot edastada neile otsa vaadates. Mõni inimene ei harju sellega kunagi ja saab vaid läbi suurte raskuste sellise suhtlemisega hakkama. Üldiselt ma arvan,et olen hea suhtleja
Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust, s.o. sobilik kehakeel, distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas. Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Ilus oleks hoida silmsidet ja noogutada kaasa teise jutule. Teinekord võib ka juhtuda, et rääkija tahab samal ajal midagi ka näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga siis sellisel juhul tuleb kas kõnet aeglustada või korra vaikida, et jutt kaotsi ei läheks.Hea suhtleja tunnusteks on see, et suhtleja tunnetab ära, millal on tema kord rääkida, oskab välja näidata huvi teise jutu vastu ning oskab vajadusel esitada partnerile küsimusi, oskab end teise jutuga kohandada ning paneb end erinevas situatsioonis mugavalt tundma, naerab teiste lõbusa jutu peale ning
ka eemale hoida, kuna enese harimine igas teemas võib alati kasuks tulla. Sellepärast ei pea ma neid inimesi rumalaks, kes mõnes teemas küsivad täiesti absurdseid küsimusi. Palju parem on neile õigeid asju selgitada ja sellel teemal informeerida. Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Paljud nii ei tee. Tihti tuleb ette olukordi, kus rääkija tahab samal ajal midagi näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga (nt. otsib kotist mõnda asja, mille kohta ta räägib) ning selle tulemusena jääb tema jutt arusaamatuks. Tuttavatega suheldes neile otsa vaadata ei ole minu puhul probleem, kuid avalikul esinemisel on arvatavasti peale minu ka paljudele teistele raske võõrastele infot edastada neile otsa vaadates. Mõni inimene ei harju sellega kunagi ja saab vaid läbi suurte raskuste sellise suhtlemisega hakkama. Üldiselt arvan, et ma olen hea info edastaja
annaabi.ee 
