Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine Tänapäevases maailmas suhtluskäitumine mängib väga suurt rolli. Eriti multikultuurses ühiskonnas. Tähtis on teistest kultuurist lugupidamine ning suhtlus vahendite sobiv kasutamine. Selles töös tahan oma kogemuste abil vaadelda sellist probleemi nagu pöördsõna valimine eestlaste ja venelastega suhtlusel. Küll me teame, et Eestis elab palju venelasi ning eestlaste ja venelaste kultuurid mingil määral on ikkagi erinevad. Kuid aga sellises nö multikultuurses ühiskonnas peavad säilima traditisioonid ja lugupidamine.
järgi. Samas on eestlastele tähtsam võõrus, venelastele vanus. Kooliõpilaste arvates on pöördumisvormide positsioon Eestis väga tugev ja see ei kao (Pajusalu jt 2010, Keevallik 1998). Viidatud kirjandus ● Keevallik, Leelo 1998. Sinatamisest ja teietamisest kooliõpilaste arvamuste põhjal. – Keel ja Kirjandus nr 8, lk 541-553. ● Pajusalu jt= Pajusalu, Renate, Virve Vihman, Birute Klaas, Karl Pajusalu 2010. Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine: sina, teie ja keegi veel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 6, 207–224.
seadmed reageerivad mingile väliskeskkonna stiimulile või sisemisele situatsioonimuutusele, aga inimesed võivad rääkida ka teistest olenditest, loogilisest ja ebaloogiliselt jms). Inimene suudab sõnadega fantaseerida, valetada, teha nalja, olla irooniline, kavandada tulevikku. Inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, kuid esimese keele omandamine on mitmeaastane protsess. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne, mitte sotsiaalselt õpitud. Keelelise suhtluse eesmärgid: 1.info vahendamine - semantiline informatsioon - statistiline informatsioon 2.emotsionaalse seisundi väljendamine (nt vandumine), eesmärgi saavutamise soov (nt palumine), suhete kindlustamine (nt tervitamine) jne. Inimene vahendab infot ka sõnu kasutamata. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab: 1.paralingvistilisi vahendeid (kaasnevad häälekasutusega) 2.ekstraverbaalsed kommunikatsiooni (kehakeel)
Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad. Normaalsel inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, mis teeb keel(t)e omandamise võimalikuks. Esimese keele omandamiseks läheb u 3-6 aastat ning lisandub kirjutama õppimine. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne. Keelelise suhtluse eesmärkidest on kõige tavalisem infi vahendamine. Infi all võidakse mõelda ka statistilist infi, mis põhineb koodi märkide (nt loomuliku keele sõnade või sõnade häälikute) arvul ja nende esinemistõenäosusel. Info statistiline ühik on bitt. Sõnum vahendab seda enam bitte, mida ootamatu ta on. Statistilise infi mõiste on tähtis telefoni- ja raadotehnikas. Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk. Kui kõneleja
kõneainet jätkub. Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad. Normaalsel inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, mis teeb keel(t)e omandamise võimalikuks. Esimese keele omandamiseks läheb u 3-6 aastat ning lisandub kirjutama õppimine. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne. Keelelise suhtluse eesmärkidest on kõige tavalisem infi vahendamine. Infi all võidakse mõelda ka statistilist infi, mis põhineb koodi märkide (nt loomuliku keele sõnade või sõnade häälikute) arvul ja nende esinemistõenäosusel. Info statistiline ühik on bitt. Sõnum vahendab seda enam bitte, mida ootamatu ta on. Statistilise infi mõiste on tähtis telefoni- ja raadotehnikas. Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk
annaabi.ee 
