Iga päev, iga arengusuunaga tekib uusi. Me ei saa loota ja ei taha ka soovitada konfliktivaba tööõhkkonda. Konfliktid tekivad ikkagi ka edaspidi ja see, kuidas me käsitleme konflikti või laseme sel suureneda ning tuua seega kahju firmale tootlikkusele, efektiivsusele, kasumile ja reputatsioonile, sõltub juba töötajaist endist. Kokkuvõte Ühised edusammud nii meeskonnas kui kogu ka organisatsioonis tervikuna on kergemini saavutatavad, kui ettevõttes valitseb hea suhtluskultuur, mis kantakse üle ka meeskonna sisesesse töösse. Tähtsaim on seejuures valmisolek kaastöötajaid mõista ning tegutsemismotiivides kokku leppida, sest umbes 90% konfliktidest tekivad üksteisest möödarääkimistest ning mittemõistmisest. Kasutatud kirjandus 1. Kotkas, M. Organisatsiooniline käitumine. Tallinn: PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm, 1998 2. Locey, H. Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tallinn: Elmatar, 2000 3. Vadi, M
Me ei saa loota ja ei taha ka soovitada konfliktivaba tööõhkkonda. Konfliktid tekivad ikkagi ka edaspidi ja see, kuidas me käsitleme konflikti või laseme sel suureneda ning tuua seega kahju firmale tootlikkusele, efektiivsusele, kasumile ja reputatsioonile, sõltub juba töötajaist endist. 11 KOKKUVÕTE Ühised edusammud nii meeskonnas kui kogu ka organisatsioonis tervikuna on kergemini saavutatavad, kui ettevõttes valitseb hea suhtluskultuur, mis kantakse üle ka meeskonna sisesesse töösse. Tähtsaim on seejuures valmisolek kaastöötajaid mõista ning tegutsemismotiivides kokku leppida, sest umbes 90% konfliktidest tekivad üksteisest möödarääkimistest ning mittemõistmisest. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Alas, R., Liigand, J., & Virovere, A. (2008). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim. Kaldoja, A. (2011). Konflikt kui väljakutse. Kasutamise kuupäev: 02. november 2014.
inimestele uute arvutiprogrammide, tegelikult mis tahes uute tehnoloogiate kasutamist. Enamik inimesi kasutab arvutit igapäevase abivahendina eluliste ja tööalaste probleemide lahendamiseks. Iga enesest lugupidav teadlane, firma, selts ja kodanikeühendus tutvustab iseennast, oma uusi ideid, tooteid oma kodulehekülgedel. Inimesed elavad ja teostavad end korraga kahes reaaluses: virtuaalses ja tegelikus. On tekkinud arvuti kasutamise uus kultuur, millega kaasneb uut tüüpi suhtluskultuur nii kodu- kui välismaiste partneritega. Leitakse, et uued ideed tekivad erinevate arvamuste ristumiskohtades, mistõttu otsitakse kontakte endast erinevaga nii kultuurilises kui sotsiaalses mõttes. Sotsiaalsed võrgustikud võimaldavad kasutajatel tunda ennast kuhugi kuuluvana. Sõpruskonnad, ühiste huvide, koolide, klasside või mõne muu tunnuse alusel moodustunud võrgustikud on ühtlasi iga virtuaalse isiku isikutunnistus. Staatuse veebikeskkonnas
annaabi.ee 
