tervikuks. Laps mõistab ja tunneb intuitiivselt elu olemust. On oht , et laps võtab sisemiselt omaks negatiivsed kogemused (häving, terror), arvates, et elu ongi selline. Ülemineku põhjustab see, et laps õpib tegema mõttelisi tehteid ning kasvav püüd mõista, kuidas asjad (elu) toimivad ja teha vahet, mis on reaalne ja mis ainult näib. 2. Müütilis-sõnasõnaline usk (eluaastad 4-13...). Jutustused, uskumused ja tavad hakkavad seondama inimest tema vahetu suhtluskonnaga (community). Uskumusi, nagu ka kõlbelisi seisukohti ja hoiakuid võetakse sõnasõnalt. Jutustus (story) saab kogemuse üldistamise ja väärtustamise põhivahendiks. Sündmusi kirjeldatakse detailides. See on koolilapse usk, mille sugemed võivad kesta ka täiskasvanueas. Kosmiliste lugude tegelased on antropomorfistlikud. Sealjuures ei toimu üldistuste tegemist. Tähendus (meaning) antakse edasi ja summutatakse jutustustes ning lugudes
täiskasvanutest, mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused, fantaasia on viljakad, laps mõistab ja tunnetab alateadlikult elu olemust, on oht, et laps võitab sisemiselt omaks negatiivsed kogemused, arvates, et elu ongi selline. 2. müütilis-sõnasõnaline usk (4-13a): jutustused, uskumused ja tavad hakkavad seondama inimest tema vahetu suhtluskonnaga, uskumusi sarnaselt kõlbelistele seisukohtadele võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk, mille sugemed võivad kesta ka täiskasvanueas, ohuks on enese paremakspidamine teisitimõtlejate suhtes. 3. sünteetilis-konventsionaalne usk (10-21a): inimese maailmatunnetus laieneb oluliselt, erinevad eluvaldkonnad vajavad tähelepanu ja usk peab tagama nende sidususe, sünteesides väärtusi ja informatsiooni. Puudub enesekindlus
Laps mõistab ja tunneb intuitiivselt elu olemust. On oht , et laps võtab sisemiselt omaks negatiivsed kogemused (häving, terror), arvates, et elu ongi selline. Ülemineku põhjustab see, et laps õpib tegema mõttelisi tehteid ning kasvav püüd mõista, kuidas asjad (elu) toimivad ja teha vahet, mis on reaalne ja mis ainult näib. 2. Müütilis-sõnasõnaline usk (eluaastad 4-13...). Jutustused, uskumused ja tavad hakkavad seondama inimest tema vahetu suhtluskonnaga (community). Uskumusi, nagu ka kõlbelisi seisukohti ja hoiakuid võetakse sõnasõnalt. Jutustus (story) saab kogemuse üldistamise ja väärtustamise põhivahendiks. Sündmusi kirjeldatakse detailides. See on koolilapse usk, mille sugemed võivad kesta ka täiskasvanueas. Kosmiliste lugude tegelased on antropomorfistlikud. Sealjuures ei toimu üldistuste tegemist. Tähendus (meaning) antakse edasi ja summutatakse jutustustes ning lugudes. Ohuks on see, et seondatus