hoida. Oma zeste tundma õppides saame ettekujutuse sellest, millega võime teinekord teiste inimeste negatiivseid reageeringuid esile kutsuda. Kehaliigutustes ei väljendu alati inimese vahetu emotsionaalne füüsiline seisund. Mõnikord tardub inimene mingisse poosi või teeb teatud liigutusi ilma, et ta seda ise aimakski. Sellisel juhul on tegemist harjumuspäreste või meeliszestidega, millel ei ole hetkel mingit suhtlusfunktsiooni. Vääritimõistmist võib põhjustada ka asjaolu, et üldlevinud tähenduste kõrval on teatud liigutustel erinevates kultuurides erisugune tähendus. Seega saab inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgukeelest ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda väga paljuhuvitavat ja vajalikku, kuid see nõuab vaatlemisoskust. Kehakeele väljendusvahendid on: 7
suhtlemisprotsessi ja konflikte ära hoida. Oma zeste tundma õppides saame ettekujutuse sellest, millega võime teinekord teiste inimeste negatiivseid reageeringuid esile kutsuda. Kehaliigutustes ei väljendu alati inimese vahetu emotsionaalne füüsiline seisund. Mõnikord tardub inimene mingisse poosi või teeb teatud liigutusi ilma, et ta seda ise aimakski. Sellisel juhul on tegemist harjumuspäraste või meeliszestidega, millel ei ole hetkel mingit suhtlusfunktsiooni. Vääritimõistmist võib põhjustada ka asjaolu, et üldlevinud tähenduste kõrval on teatud liigutustel erinevates kultuurides erisugune tähendus. Seega saab inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgukeelest ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda väga paljuhuvitavat ja vajalikku, kuid see nõuab vaatlemisoskust. 24 KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.sekretär.ee 2. www.riigikantselei.ee
Aju on aga koormatud võõrkeeltega. Oskus selgelt ja lihtsalt end väljendada on oluline. Jurist peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. 1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses Õiguskeele areng vajab sisulisi ja institutsioonilisi lahendusi. Objektiivsetest põhjustest tingituna on olukord, et eesti keeles ei jätku sõnu suhete/terminite tähistamiseks. Tunnetusfunktsiooni täidab mingi võõrkeel, suhtlusfunktsiooni aga eesti keel. Seadus peab olema tavainimesele arusaadav. Seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Õigusteaduse metodoloogia üks suundadest on seaduse keelelise interpretatsiooni (tõlgendamise) probleem seoses õigusnormide tõlgendamisega. Seaduse tekstide tõlgendamine on tähenduselt alati mingis ulatuses küsimus keele tundmisest. See tähendab, et õigusteaduse metodoloogia peab toetuma keeleteaduslikele ja keelefilosoofilistele nn. tähendusteooriatele
annaabi.ee 
