Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi. I faas ajend, tõuge tegutsemiseks II faas tegevusliku situatsiooni täpsustamine indiviidi poolt III faas tegevus ise IV faas tegevuse lõpule viimine, otste sõlmimine Juhul kui ajend tegevuseks pole veel kadunud ning tegevust lõpetada on vara, pöördub
ESUKA/JEFUL 2013, 4-1, lk 161-183 Kui räägitakse kontekstist, siis mõeldakse üldiselt seda, et vaadeldav nähtus ei ole mõistetav ilma taustateadmisteta. Siiski loetletakse kolm põhilist valdkonda, mis on konteksti uurimisel relevantsed: tegevuspaik (setting), mis hõlmab suhtlustegevuse ruumilist ja sotsiaalsetvõrgustikku, sealhulgas ka deiktilist tausta; osalejate käitumine, mille all mõeldakse žeste, tähelepanu jms; ning keelelised kontekstualiseerimisvihjed. Viitamine on suhtlusakt, mille käigus mingi märgi (näiteks sõna või žest) abil osutatakse mingile olendile, asjale või nähtusele. Argikeel enamasti kasutatakse argivestlustes määratlejaid selleks, et tuua diskursusesse sisse uus referent. Kui pronoomenite igasugune, kuskil, mingisugune, mõni, üks jt kasutus uuele referendile viitamiseks on igati ootuspärane, siis huvitaval kombel kasutatakse määratlejat see samuti valdavalt koos uuele referendile viitava NP-ga
instruktsioonide täitmine ja instruktsioonide (korralduste, palvete jne.) esitamine. Massikommunikatsioon. Oma tegevuse reguleerimine—planeerimine, mille eelduseks on oma tegevuse verbaliseerimine Suhtlemine. Suhtlemine kujutab endast partnerite vastastikust mõjutamist. Kui see toimub keele vahendusel, on tegemist verbaalse suhtlemisega, mis on inimeste peamine suhtlemisviis. Selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Kõigepealt algab iga suhtlusakt kontakti loomisest. Järgneb suhtlemine kui protsess, mis eeldab rollide jaotust ning partneri(te) rolli arvestamist (laps-täiskasvanu, õpilane-õpetaja, laps-laps, tööandja-töövõtja jne.). Iga suhtlemisakt lõpeb kontakti katkestamisega. Suhtlemisprotsess on dünaamiline, sest partneri vastusrepliike pole võimalik täpselt ette teada. Suhtlemist iseloomustavad protsessis osalejate strateegia ja taktika. Kommunikatiivne strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit
annaabi.ee 
