terrorismikahtluse, pommiähvarduse, röövimiskatse või looduskatastroofiga), kus teenindajatel tuleb käituda vastavalt ettevõttes kehtestatud reeglitele. Kõikidel muudel juhtudel tuleb klienditeenindajal alati klienti teenindada ja temaga teeninduslikult suhelda. Ükskõik, millisel viisil klienditeenindaja klientidega suhtleb, tuleb tal hoolitseda selle eest, et suhtlus õnnestuks, teades suhtlusahela koostisosi ja etappe ning mõistes nende omavahelist toimimist. Selleks, et suhtlus üldse saaks toimuda, peavad olemas olema vähemalt kaks suhtluspartnerit ja sõnum, mis nende vahel liigub, st mille üks suhtluspartneritest saadab ja teine vastu võtab. Saatja on isik, kes räägib, kirjutab või zestikuleerib selleks, et edastada sõnumit. Vastuvõtja on isik, kes, kuulab, jälgib või loeb edastatavat sõnumit. Sõnum koosneb
väljendamine sõnade v kehakeele abil) ja dekodeerimine (sõnumi lahtimõtestamine vastuvõtja poolt) müra, suhtlemistakistused tagasiside, suhtlemise edukus. Suhtlemistakistused nt keelebarjäär (paluda rääkida aeglasemalt telefonis, silmast silma rääkimine); kesskkond (taustahelid, teised in-d). 46. Mida peab teenindaja tegema ja silmas pidama et suhtlusprotsess hästi õnnestuks? Arvestama suhtluspartneri isiksusega + teab suhtlusahela koostisosi ja etappe. Teenindaja vastutab teenindussuhtluse õnnestumise eest, sest temale on see töö ning temal tuleb seda teha parimal viisil teha vaatamata kuidas käitub klient. Kõikide kl-ga tuleb suhelda teeninduslikult!! Suhtlusahela toimimise veendumisel tuleb küsida ja anda TAGASISIDET nt kas ma selgitasin kõike teile arusaadavalt? Palun esitage täpsustavaid küsimusi. Kas ma mõistsin teid õigesti- tee soovite br-da 25 kohta 15.ndaks kuupäevaks. 47
kliendile) selges ja arusaadavas vormis. Sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine võimaldavad vastuvõtjal saatja poolt teele läkitatud sõnumi kätte saada ja seejärel enda jaoks lahti mõtestada. Mida täpsemalt mõistab sõnumi vastuvõtja seda, mida selle saatja teatas, seda efektiivsem ehk paremini toimiv on suhtlusahel. Müra on suhtlusahelaga sagedasti kaasnev koostisosa, mis võib moonutada ja muuta saatja poolt algselt edastatud sõnumit. Müra võib esineda suhtlusahela kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus
annaabi.ee 
