7 Kuulmine Helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmiselundid on suure tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Kuigi inimühiskonnas on suhtlemisvormide mitmekesistudes suurenenud nägemismeele osatähtsus, saab kõne abil suhelda põhiliselt kuulmise vahendusel. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus - alumine kuulmispiir - on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmis piir ulatub noortel 20 000 Hz-ni, vanaduses alaneb (isegi 5000 Hz-ni). Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 - 5000 Hz piires, see näitab kohastumist kõnehääles domineerivate helisagedustega ( ~ 300 - 3500 Hz)
Vähemalt korra nädalalas ollakse vahetult pärast tunde koos sõpradega ja umbes neljandik suhtleb sõpradega peaaegu iga koolipäeva lõpul. Veidi väiksem on suhtlemisaktiivsus sõpradega õhtuti, kuid see kasvab koos vanusega. Umbes 40% teismelistest suhtleb iga päev sõpradega sms-i või interneti teel, internet suhtlusvormina on olulisel kohal umbes 70%-l teismelistest. Peale aktiivsete näost-näkku suhtlemisvormide (nt muusikakuulamine ja tantsimine 47%; sportimine 43% jne) märkis aga umbes pool teismelistest, et käivad sõpradega lihtsalt niisama ringi. Kool. Laps veedab koolis suurema osa oma ajast, kuid kool suhtlemiskeskkonnana on lapse elukvaliteedi mõttes probleeme sisaldav. Koolis meeldib poistele vähem kui tüdrukutele ja kooli meeldivus kahaneb üldiselt koos vanusega. Võrreldes teiste maadega on Eesti lapsed kooli suhtes kõige kriitilisemad
Beebide visuaalset maailma on uuritud äsja roomama õppinud imikute asetamisega visuaalsele kaljule. Beebid tunnetavad väga hästi nähtavat üleminekupiiri laua pinna ja põrandapinna vahel, kui neid õhutatakse roomama mööda kahe laua vahele asetatud tahvelklaasi. Selles mõttes on imikud sama terased kui kassipojadki. Mõlemate puhul on ilmselt tegemist kaasasündinud võimega tajuda nähtava maailma ulatumist sügavusse. Poosid loomariigi esindajatel on nende valdavalt kaasasündinud suhtlemisvormide iseloomustajaiks. Spetsiifilised poosid kuuluvad paljude keerukate rituaalide (näiteks peibutus- ehk paaritumisrituaalid, territooriumi märgistamine ja kaitsmine jms.) koosseisu. Poosidega annavad loomad ja linnud liigikaaslastele teada oma kavatsustest (ähvardusest, abitusest/kaitstusest, paaritumissoovist jne.). Inimeste puhul on usaldusväärselt kindlaks tehtud, et vähemalt naeratus kujutab endast kaasasündinud
annaabi.ee 
