mitteametlik suhtlusvõrk on kiire ja üllatuslikult täpne ning kannab palju infot. Samas töötajad peavad seda infot siiski ebatäpseks ja vähemkvaliteetseks ning saavad nad sellest kanalist rohkem infot kui tahaksid.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) 1.2 Suhtlemisevahendid Teadete edastamiseks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Me ei teadvusta tavaliselt neid suhtlemisel, kuid tegelikult on mitteverbaalsetel suhtlemisvahenditel väga oluline osa sõnumi edastamise protsessis. Suhtlemisel on oluline jälgida verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju. Sealt võib saada teavet, kas partner on meiega nõus, millist rolli ta suhtlemises tahab endale võtta. 1.2.1 Verbaalsed suhtlemisvahendid Need on helilised märgid, mille abil vahendatakse teavet. Kõne võimaldab edasi anda suhtumist ja tundeid. Oluline on silmas pidada, et kõne on paljuski situatiivne.
Ametisuhtlem. - situats., milles org-i eesm. ja nende saavutam. protsessi kujund. teabe vahetust, partneritaju ja vastastikust mõju. Kasut. kirjal. ja suulist suhtlemiskanalit ning protsess võib olla vahetu, vahendatud, ühe- ja kahepoolne. Esmatähtis arvest. org. huvisid. Peamised vormid: 1. Ametivestlus sihipärane tegev., sarnaneb intervjuumeetodiga. Vahetu suhtlemissituats., kus kasut. suulist kõnet. Suur tähtsus sõnalistel ja mittesõnal. suhtlemisvahenditel ning nende kooskõ- lal. Kasut. probl. aruteluks, soorituse tulem. hindam., pers. valikul, nõustam. ja valland. 2. Kirjal. suhtlem. Eelised suul. suhtlem. ees: edastatavat on võimal. kavand. ja anal. Kirjal. sõnu- mit saab säilit. Maj.tegevuses kasut. 3 kirjal. suhtlem. vormi: · Memo org.sisese kirjal. teabe saatm. ja saamise meetod. Suunat. konkr. isikutele ja selle toon on ärikirjaga võrreldes isiklikum. Koosneb: pealdisest ja teatest
asjaajamise paindlikumaks ning säästab aega. Ametisuhtlemise peamisteks vormideks on intervjuu (ametivestlus), koosolek ja nõupidamine, avalikkussuhete kujundamine, läbirääkimised ja ametikirjad. Intervjuu on ühe või mitme inimese poolt algatatud vestlus, milles kogutakse ja tõlgendatakse sihipäraselt teavet. Vestlus on vahetu suhtlemissituatsioon, kus kasutatakse suulist kõnet. Seetõttu on suur tähtsus sõnalistel ja mittesõnalistel suhtlemisvahenditel ning nende kooskõlal. Tulem kujuneb sellest, kuidas osalised oskavad oma sõnumit teisele poolele mõistetavatesse märkidesse kodeerida ja saadud märke dekodeerida. Rõhutada tuleks, et intervjuu on sihipärane vestlus. Töövõttena kasutatakse intervjuud probleemide aruteluks, soorituse tulemuste hindamisel, personali valikul, nõustamisel ja vallandamisel. Intervjuu on ka üks organisatsioonikäitumise andmete kogumise meetoditest.
annaabi.ee 
