teadlikult · Tahtmatu ehk kaasnev õppimine - tegemist teadvustamata protsessiga (Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu · Sotsiaalse lävimise motiiv - avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena (Krull 2000) Õppimisteooriate liigid · Biheivioristlik õppimisteooria: - kohandumine välismaailmaga, st iseendale hea soovimine ja halva vältimine · Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria: - käitumise muutus toimub vaatluse teel - omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria:
Sisemine aktiivsus, organismide Avaldub mis väljendub huvi kaasasündinud võime põhiliselt tundmises vältida kogemuslikul sotsiaalse ümbritseva maailma baasil sündmusi, mis suhtlemistarbena vastu. toovad kaasa (eduootus) ebameeldivusi. ÕPPIMSTEOORIA ÕPPIMSTEOORIA ÕPPIMSTEOORIA Biheivioristlikud Sotsiaal- (neobiheivioristlikud, Kognitiivsed ja konstruktivistlikud konstruktivistlikud sotsiaalkognitiivsed)
1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsiaalse lävimise motiiv – avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena. 4. Defineerige, mis on õppimine psühholoogide käsituses. Õppimine on protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. 5. Milles seisneb põhiline erinevus mõtlemise ja õppimise vahel? Mõtlemine tähendab kognitiivsete oskuste, nagu mälu-, informatsiooni töötlemise ja hindamisprotesside kasutamist ehk mõtlemise
annaabi.ee 
