Stephen Covery raamat ,,Väga efektiivse inimese seitse harjumust" - ,,emotsionaalse pangakonto" 6 põhilisemat deposiiti 1)teise inimisiksuse mõista püüdmine (mitte hukka/ega õigeks mõistmine, liht mõistmine) 2)tähelepanu pööramine väikestele asjadele 3)lubadustest kinnipidamine 4)selle kindlakstegemine, mida teine eeldab 5)eneses kõlbelise tervikliku isiksuse kujundamine 6)siiras andekspalumine eksimuse korral Suhtlemistaktika: hamburgeri meetod komplimentkriitikakompliment (ehk siis- konstruktiivse kriitika jagamiseks, ei saa kohe kedagi ,,rünnata", alustama peaks meeldiva vestluse, mõistmisega, seejärel kriitikat avaldama ja lõpetama samuti positiivsel noodil)
sotsiaalseid ülesandeid. Suhtlustegevust iseloomustavad spetsiaalsed osaoskused, mida tuleb õppida ja harjutada. Strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit. Erinevateks strateegiateks on näiteks selgitamine, palumine, meelitamine, ähvardamine, veenmine. Eesmärgi püstitamine ja strateegia valik eelneb ütluse loomele. Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest. Millised on peamised suhtlemisvormid lapse ja täiskasvanu vahel erinevatel arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab
Nimetatud suhtlemisvõim kujuneb koguni laste juhtivaks tegevuseks, millest sõltub laste isiksuse areng. Suhtlemine eakaaslastega ületab ajaliselt suhtlemise täiskasvanutega kuni kolm korda. Konkreetsemalt iseloomustavad hälviklapse suhtlemist järgmised kõrvalekalded normist:  Keelevahendite puudulik valdamine, mis avaldub nii kõne mõistmisel kui ka lapse kõnes.  Suhtlemisstrateegiate ja suhtlemistaktika vähene tundmine, millest tuleneb oskamatus valida suhtlemisstiili.  Oskamatus arvestada partnerit, s.t. kujutada ette partneri rolli.  Suhtlemismotiivide arenematus, millest tulenevad negatiivsed hoiakud, vähene vajadus luua kontakte ja jätkata dialoogi. Koolis takistab arenguhälvetega laste suhtlemisarengut oskamatus töötada kirjalike tekstidega, millest eakohase arenguga õpilane hangib mahuka teabe suhtlemisest ja käitumisnormidest. 8
annaabi.ee 
