õpilaste arvust 0,72% 11,29% 2,78% *Arv peegeldab ainult neid tavaklasside lapsi, kelle erivajadus on teada ja/või kellele rakendatakse tugisüsteeme . Allikas: erivajadustega laste õppimisvõimalused. Riigikontrolli audit 2006. Suhtlemine Partnerite vastastikune mõjutamine mingil eesmärgil Suhtlemisstrateegia Taktika e vahendid Kõneloome ja -taju Suhtlusmotiivid Motiivide kujunemise valdkonnad: Ühistegevus Soovin Füüsilised vajadused Tunnetuslik huvi Vaja Tajutud tekst Peab Keelekasutuse funktsioonid Suhtlemine Informatiivne Tunnetustegevust teenindav Reguleeriv-planeeriv funktsioon Suhtlemine sõltub
- Alternatiivid Märgista käitumine mitte laps! Kasuta mina-teadet! Väldi järgmist käitumise korrigeerimisel: - Peaks - Absoluutne kindlus: alati, kõik - Ei saa (ei taha) - Aga (postiviine tagasiside) - Miks Hinnanguvaba, selge ja kindel suhtlemisviis. 12.04.2012 SUHTLEMINE AEV JA HEV LASTEGA Et lahendada probleeme – sotsiaalne oskus – suhtlemisoskus. Partnerite vastastikune mõjutamine mingil eesmärgil. Suhtlemisstrateegia Taktika e vahendid Kõne iseloom. Keelekasutuse funktsioonid: Suhtlemine: - Informatiivne - Tunnetustegevust teenindav - Reguleeriv-planeeriv funktsioon. Planeerida – tegutseda – kontrollida KÕNETAJU suhtlemisel: Orineteerumine – kuulamine – lugemine ↓ Sisu (mida öeldi?) ↓
Lapsi on suhtlemise strateegiate ja taktikaga otstarbekas tutvustada tekste (dialooge) analüüsides. Sellele järgneb laste omavahelise suhtlemise analüüs ning konkreetsed soovitused ühele või teisele lapsele. Suhtlusele kas eelneb või selle alguses kujuneb teatud hoiak või taotlus, mida püütakse realiseerida; jälgitakse ka mingit üldist liini, et oma eesmärgini jõuda. Eesmärk ja selle saavutamiseks kasutatav üldine liin või meetod moodustavadki suhtlemisstrateegia (SS). Seejuures ei ole SS mingi kindel plaan. Suhtlemise käiku mõjutab võrdväärselt ka partneri strateegia. Suhtlemises laps-täiskasvanu eristab M. Lissina viit peamist lapse suhtlemise vormi: Isikulis-situatiivne suhtlemine (esimese eluaasta esimesel poolel): naeratus, pilgu fikseerimine, häälitsused, liigutusaktiivsus. Selline suhtlemine kutsub esile positiivseid emotsioone, aktiviseerib last, laps õpib tajuma täiskasvanut. Kujuneb mõningane
annaabi.ee 
