teine oluline õppeaine elu- ja olustikuõpe. Kommunikatiivsete oskuste arendamisel on rõhuasetus suuliste ja kirjalike tekstide mõistmisel. Nimelt tuleb abiõppe lõpetanutel elus kokku puutuda samade tekstidega, mis tavaõppe lõpetanutelgi (tekste elus ei adapteerita). Suhtlemisoskuse arendamine sisaldab teadmiste andmist suhtlemise strateegiast ja taktikast ning loomulikult harjutamist. Teadmiste allikaks on nii igapäevased suhtlemissituatsioonid kui ka ilukirjandustekstid. Harjutuste süsteem suhtlemisoskuse sihipäraseks kujundamiseks kahjuks aga seni EEDs puudub ning laste mõjutamine on küllaltki intuitiivne. Suhtlemise kaks peamist funktsiooni on teabe vahetamine ja partneri tegevuse reguleerimine (koostöö korraldamine), mis aga tihti põimuvad. Konkreetsemalt eeldavad need funktsioonid mitmeid osaoskusi: kontakti alustamine ja lõpetamine (sh. tervitamine ja hüvasti jätmine), küsimuste ja
viisakaid lapsi. Tallinn. Peck, M. 2001. Tavatu tee. Tallinn. Peters, R. 1969. Perspectives on Plowden. London. Polansky, N., Buttenwieser, E., Williams, D. 1981. Damaged Parents: An Anatomy of Child Neglect. Chicago. Põld, P. 1993. Üldine kasvatusõpetus. Tartu. Põld, P. 2006. Lastest tuntakse meid. Tartu. Pöhlmann, H. 1994. Dogmaatika põhijooned. Tartu. Rannamaa, S. 1995. Sinule, ema. Tallinn. Ravitch, D. 1985. The Great School Debate. New York. Reest, J. 2008. Last kahjustavad suhtlemissituatsioonid. TPS diplomitöö. Käsikiri. Ristikivi, K. 1996. Viimane vabadus. Tartu. Rothenberg, J. 1989. The open classroom reconsidered. - The Elementary School Journal, 90, 1. Rousseau. 1995. Uitaja mõtisklused. Tallinn. Rubinstein, S. 1967. Bõtije i soznanije. Moskva. Saat, M. 2004. Surija üksildusest. Tallinn. Saat, M. 2009. Lasnamäe lunastaja. Tallinn. Seligman, M. 2008. Ehe õnn. Tallinn. Seneca moraalikirjad Luciliusele. 1996. Tartu. Schumacher, E. 1979. A Guide for the perplexed. London.
loeng sPsühholivgvistika (PsL) eeldused A. Sotsiaalne tellims: keeleõpe, arvutid, kõneälvete korrigeerimine jne. B. Baasteaduste areng: 1) keeleteadus. Keel(t)e kirjeldamine keele struktuur, kõneprotsess, tekstid (suulised, kirjalikud), kõnemehhanism Tähendus ja mõte (pragmaatika) Integratsioon teiste teadustega (psühholoogia, semiootika, loogika) 2) Psühholooiga. Kõneprotsessi kirjeldamine psühhofüsioloogiline mehhanism, teadmised, suhtlemissituatsioonid, isiksuse küsimus (motiivid, eesmärgid,; miks ja milleks ma midagi kõnelen ja kuulan), kognitiivsed protsessid (mõtlemine, taju, mälu) 3) Sideteooria. Teate kodeerimine edastamine dekodeerimine (kommunikatiivne akt). 4) Muud semiootika, loogika, neuroloogia, logopeedia. Objekt keelematerjal eri ainesed Kõnearendus, kui soodustame suhtlemist neil?? Kokkuleppeline tava on, et ühel sõnal on mitu tähendust. Nt vana ja uus, erinevates
annaabi.ee 
