armastatud. Lapse isiksus areneb lapse võimekuse ja ümbruskonna suhtumise kaudu temasse. Kui aga last ümbritsev kasvukeskkond ei võimalda tal oma elujõudu rakendada, võib see esile kutsuda halba enesetunnet, agressiivsust, eemaletõmbumist. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, tuleb suuremat tähelepanu pöörata tema tundeelu ja emotsionaalse arengu kujundamisele. Kui lapsevanem märkab oma lapse käitumises tunnuseid, mis viitavad käitumis- ja /või suhtlemisprobleemidele ning kui lapsevanem on jõuetu/abitu olukorda lahendama, siis tuleb juba abi otsida ja lasta ennast ja oma perekonda aidata. Professionaalse nõustaja abiga leitakse üheskoos olukorrale lahendus. 10 Iga lapsevanema kohus on anda oma lapsele teada, et ta on kallis ning tema heaolu on lapsevanemale tähtis, iga vanem peaks tunnustama oma laste edusamme ning märkama
Sellepärast on õpetajatele oluline õppida last tundma ka väljaspool koolitundi, saada teada, kuidas ta käitub kodus, millised on tema suhted vanematega, millised on tema koolivälised huvid, kas ta leiab kergesti sõpru jne. Vanemad omakorda on huvitatud tagasisidest lapse õppimise ja käitumise kohta koolis: mõnigi kord võib laps näidata end kooli- ja kodukeskkonnas sootuks erinevast küljest. Ka saavad lapsevanemad palju ära teha oma lapse võimalike õpiraskuste ületamisel, tema suhtlemisprobleemidele lahenduse leidmisel, lihtsalt toetamisel. Arenguvestlusel peaks sõna saama eelkõige õpilane, kokkusaamine ei tohiks kujuneda õpetaja monoloogiks või õpetaja ja lapsevanema dialoogiks ega samuti süüdistamiseks või etteheidete tegemiseks. Siin on number üks laps ise, siin on tal võimalik ennast ja oma võimeid vanemate ja õpetaja kaasabil analüüsida, arutada läbi oma tulevikuplaane, õppetulemusi ja arenemisvõimalusi. Lapsel on võimalik teada anda, mis teda koolis või kodus
erialakoolitust, mis moodustab üle 60% kõigist vastajatest, samaaegselt avaldasid 23 vastajat 43-st ehk 54% vastajatest soovi täiendada end seadusandluses. Vastused näitavad, et paljud töötajad peavad oma võõrkeelteoskuse taset madalaks, samuti hindavad nad orienteerumist seadusandluses suhteliselt halvaks. Soovitakse oma tööd paremini teha, selleks vajatakse erialakoolitusi. Soov meeskonnatöö ja suhtlemiskoolituste järele viitab suhtlemisprobleemidele, pidev progress on jätnud hätta need, kelle arvutioskus ei ole kõige parem. Joonis 1. Vastused küsimusele nr 3 Milliseid koolitusi vajad enda arvates kõige enam? Koolitusvormi valikul on valdav enamus vastajaid sisekoolituste korraldamise poolt. Joonis 2 näitab vastanute eelistusi koolitusvormi suhtes. Vastustuste suhe viitab töötajate arvamusele tellitud ja spetsiaalselt ettevõttes korraldatava sisekoolituse suuremale efektiivsusele.
annaabi.ee 
