Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja Sõnum Kanal Vastuvõtja BIOLOOGILISED TEGURID Kõnelemine Kuulamine Kirjutamine Lugemine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Emotsioonid Inimsuhted Ettekujutus oma kehast SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sõnaline keel Rass/etniline päritolu Tehniline keel Kehakeel Väärtushinnangud/arusaamad Düaadid ja organisatsioonid KESKKONNA TEGURID Keskkonna hääled võivad mõjutada suhtlemist. Osal inimestel on kergem rääkida oma isiklikest asjadest teatud
teadlast motiveerivate teguritena. Sellegipoolest tundub, et tihti sunnitakse meid neid motivatsiooni allikaid eitama ja nende teadlikustamisele vastu töötama. Nii on need motiivid enamasti ainult kaudselt uuritavad ja kättesaadavad. Lapse sotsiaalne areng Sotsiaalse arengu all mõeldkse arengu seda aspekti, mis on seotud ühiskonnas teiste inimeste kesksel elamisega ning nendega suhtlemisega. Suhtlemise käigus omandab laps teatud suhtlemismudelid, õpib toime tulema oma emotsioonidega ja neid adekvaatselt väljendama, õpib tähele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima ja veel palju muud. Kuna esimestel eluaastatel veedab laps reeglina valdava osa ajast oma vanematega, on nende roll lapse mina-pildi kujundamisel eriti kaalukas. Lastel, kellesse suhtutakse armastuse ja respektitundega, kujuneb välja positiivne eneseteadvus. See tähendab, et laps peab end tubliks ja on enamasti veendunud oma edukas toimetulekus
kuuluvustunnet. Kultuur on organisatsiooni püsivuse ja järjepidevuse allikas, mis loob selle liikmetele turvatunde. Organisatsioonikultuuri tundmine hõlbustab uute liikmete kohanemist selles toimuvaga. Kultuur stimuleerib alluvate tööindu ja loovust. Tunnustades ja hüvitades töökaid ja loovaid liikmeid, määratleb organisatsioonikultuur vastavad rollimudelid. Organisatsioonikultuurid on unikaalsed. Igaühel on oma ajalugu, suhtlemismudelid, süsteemid ja protseduurid, missioon ja visioonid, lood ja müüdid, mis neid iseloomustavad. Erinevad autorid käsitlevad neid erinevalt. Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: · kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, · suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, · pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, · kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne.,
aluseks on järgnevad kolm alaeesmärki ja indikaatorid: Eesti kultuuriruumi ulatus. Indikaatorid: Eesti kultuuri kandjate arvukus, nende paiknemine Eestis ja väljaspool Eestit, eesti kultuuri materialeerumise määr, eesti kultuuri tuntus, tõlgitavus ja levik väljapool Eestit. Eesti kultuuri funktsionaalsus. Indikaatorid: Eesti kultuurielementide kasutusintensiivsus erinevates eluvaldkondades, Eesti kultuurivaramu ja eestilikud traditsioonid, käitumis ja suhtlemismudelid on juurdunud. Eesti kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus. Indikaatorid: kultuurimälu võime toimida minevikukogemuse sidujana tulevikuga, rahvuskultuuri avatus uuele, rikastumis- ja tõlgendamisvõime muutuvas maailma kultuuripildis. 4 EESMÄRK 2 Healolu kasv Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-,töö- ja eneserealitsiooni kohana piisavalt väärtustatud
annaabi.ee 
