sellest teada pärast seda, kui J. Fast oma raamatu Body Language 1970. aastatel avaldas. Ometi ei tea osa inimesi veel siiani, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat osa mängib. Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus. SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU Põhilised suhtlemisliigutused on kogu maailmas sarnased. Kui inimesed on õnnelikud, siis nad naeratavad, kui on kurvad, siis süngestuvad, kui vihastuvad, siis on neil kuri ilme. Peanoogutus tähendab peaaegu kogu maailmas jaatust või kinnitust. Ilmselt on see kaasasündinud liigutus, sest seda kasutavad ka kurdid ja pimedad. Ka pearaputus kui eituse või mittenõusoleku väljendus on samuti üldomane ja võib-olla üks neist liigutustest, mis on omandatud lapsepõlves
On ka täheldatud, et kui inimesed panevad käed rinnale risti, siis mõndadel on mugavam hoida peal paremat kätt, teistel vasakut kätt. Selliseid liigutusi liigitatakse geneetiliste zestide hulka. Üldiselt on enamus mittesõnalistest liigutustest omandatud elu jooksul ja paljude tähendus on kultuuriliselt tingitud. 1.1 Põhilised suhtlemiszestid 4 Peamised suhtlemisliigutused on terves maailmas sarnased. Peanoogutus, mis on kaasasündinud, tähendab kinnitust ja elu jooksul omandatud pea raputamine, mis tähendab keeldumist. Pea raputamine saadakse selgeks lapsepõlves, kui laps, kellel on kõht täis, liigutab pead mõlemale poole, et ema ei saaks lusikat suhu panna. Peale nende kahe üldtuntud zestide kõrvale kuulub ka palju teisi liigutusi, mis on üheselt mõistetavad nagu näiteks naeratamine, pisarate valamine, õlgade kehitamine ja nii edasi.
Aastal ilmunud raamat soodustas kehakeele uurimist kogu maailmas. Sellest ajast peale on teadlased avastanud üle tuhande mittesõnalise märgi ja signaali. A. Mehrabian on kindlaks teinud, et ainult sõnade abil antakse teabest edasi 7 % , heli abil (kaasaarvatud hääletoon) 38% ning mittesõnaliste vahendite kaudu 55% . (1:7) 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu Põhilised suhtlemisliigutused on kogu maailmas sarnased. Peanoogutus tähendab peaaegu kogu maailmas jaatust või siis kinnitust. Arvatakse, et see on kaasasündinud liigutus, kuna seda kasutavad ka kurdid ja pimedad. Sama lugu on ka pearaputuse ehk eituse väljendamiseks. Mõned liigutused on pärit meie minevikust. Näiteks hammaste paljastamine on säilinud ajast, mil vastasele hammastega kallale ja ka tänapäeva inimene teeb nii kui tigedaks muutub. Naeratus oli
annaabi.ee 
