ei saa. Muude tehingute puhul vastutab teine elukaaslane kui on esindusõigus või võib toimingutega kohustada. Hoolsuskohustus-registreeritud elukaaslased peavad kooselulepingust tulenevaid kohustusi täites näitama samasugust hoolt nagu nad rakendavad oma asjades Suhtlusõigus- registreeritud elukaaslasel on õigus suhelda teise registreeritud elukaaslase lapsega. Kohtult võib taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist elukaaslase lapsega. Lapsendamisõigus-elukaaslane võib lapsendada lapse, kelle bioloogiline vanem on teine registreeritud elukaaslane (ka enne kooselulepingu sõlmimist) või erandlikel juhtudel kolmanda isiku lapse, kelle vanem ei olnud enne kooselulepingu sõlmimist teine registreeritud elukaaslane, kui see oleks registreeritud elukaaslaste suhtes äärmiselt ebaõiglane.
8. USA-s elanud abielupaar A ja B lahutavad abielu ning B (ema) kolib koos USA-s sündinud ühise lapse C-ga Eestisse tagasi. USA-s toimub A ja B vahel ka kohtumenetlus, mille tulemusena jäetakse lapse C hooldusõigus emale B, isale A antakse aga õigus kohtuda lapsega kolmandas riigis Euroopa Liidus kolm korda aastas. Kuna isa A ei lepi sellise lahendiga, üritab ta last Eestist salaja enda juurde viia, mis siiski ebaõnnestub. Seejärel õnnestub tal USA-s algatada uus kohtumenetlus suhtlemiskorra ülevaatamiseks. Eestisse laekub Harju Maakohtu vahendusel B-le eestikeelne kutse ilmuda isiklikult USA-sse Florida kohtusse. B keeldub esmalt kutset vastu võtmast, kuna see ei ole eestikeelne. Seejärel saadab USA kohtunik teate, et ta loeb sellele vaatamata ingliskeelse kutse vastuvõetuks, kuna B ilmselt oskab inglise keelt. Edasi teatab B, et ei nõustu hooldusõiguse muutmisega, kuid tal puudub raha USA-sse sõiduks ning ta saaks isiklikult kohtusse ilmuda üksnes juhul, kui nt A
eestkostjaks olla ainult füüsiline isik. Kohalik omavalitsus täidab eeskostja ülesandeid seaduse alusel (vana PKS § 95 lg 5). Lapse ja vanema vaheliste suhete reguleerimine Ka nendes menetlustes tuleb lähtuda lapse huvidest, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis 3- 2-1-27-09 märgib kohus, et lapse elukoha määramisel tuleb lähtuda lapse huvidest, kui kohus määrab elukoha lapse soovi vastaselt, siis on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus Lapse ja temast lahus elava vanema suhtlemiskorra määramisel tuleb arvestada, et hoolimata PKS §-s 49 sätestatud vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa alati lahus elavale vanemale tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks
annaabi.ee 
