Sõbrad, otsivad alternatiive, et leevendada survet keskkonnale, politiseerus 80-ndadte algul, esimene riik, kuhu rohelised jõudsid Belgia, kõige tugevamalt tegutsesid Saksamaal. · Demokraatlikud massiliikumised-rahva rinne, meil muinsuskaitselaste liikumine. Rahvusvaheline organisatsioon-millel on teatud tunnusjooned: · Peab olema vahend või suhtlemiskanal rahvusvahelises suhtlemises, mille abil suhtlevad riigid, isikud, valitsuste välised org-d. · Peab olema vähemalt 3 liiget, multilateraalne (mitmepoolne), peab tekkima nn. ümarlaua efekt. · Peab olema oma põhikiri, mille alusel ta tegutseb, leping asutamise kohta. · Kindlalt fikseeritud liikmeskond. · Alalised tegutsevad struktuurid (sekretariaadid). · Peakontor.
15 Külmasõja järgsed teooriad: · Postmodernism laialivalguvus, hägusus · Institutsionalism Euroopaintegratsioonis on olulised institutsioonid. · Neoliberalism rõhutab riigikesksust, rõhk poliitilised elul. · Konföderalism lõdvemad sidemed · Reziimi teooria rahvusvaheline resiim, reeglid !! Rahvusvahelise organisatsiooni tunnused: · Vahend, suhtlemiskanal rahvusvahelisel areenil, mille abil saavad riigid suhelda · Vähemalt 3 liiget · Loodud mingi lepinguga · Põhikiri · Kindlalt fikseeritud liimeskond · Alaliselt tegutsevad struktuurid · Peakorter · Fikseeritud finantseerimise allikad · Kindel juhtkond Rahvusvaheliste organisatsioonide printsiibid: · Võrdlevuse printsiip · Vabatahtlikkuse printsiip · Ühine eesmärk 16
hõlpsam, kui üle maismaa. Kuid see meri on siiski Atlandi ookeani äärmine kirdesopp. Niisiis, Eesti ühiskond asub ääremaal, ometi veel suhteliselt kättesaadaval ääremaal. Majandusgeograafiline asend Seda teemat me juba pidime eelmises lõigus puudutama. Täpsustada tuleks tõika, et paikneme mere ääres. See meri on mitte üksnes meie, vaid kogu Kirde-Euroopa (Põhja-Venemaa) peamine suhtlemiskanal muu maailmaga Koos Läti, Soome ja Valge mere rannamaadega kujutame me üht lüli Kirde-Euroopa mererannas. Majanduslikult oleme seega seotud Põhja- Venemaaga ja konkurentsis tulusa Vene transiidi pärast Läti, Peterburi, Soome ja Valge mere rannaga. Poliitgeograafiline asend Eesti puhul on selle teema olulisemad küsimused, kas Eesti kuulub (või peaks kuuluma) poliitilisse rühmitusse nimega Euroopa ja kui kuulub, siis millisesse alarühma, millisesse