kõrvalt. Inimesed, kes eelistavad valget on korralikud, ausad ja siirad. Kuid võivad olla ka nõudlikud. Kasutage valget värvi riietes, kuid teil on vaja luua mulje süütusest, korralikkusest ja puhtusest. Inimesed, kes riietuvad oranzi või kollasesse on uhked, sõltumatud, avaldavad tugevat muljet teistele ja püüavad võita populaarsust. Need on energiliste inimeste värvid. Toovad seltskonda naeru ja rõõmu! Kollane - annab suhtlemisjulgust, peatab või ennetab depressiooni, julgustab oma soove esile toome, aitab, kui on vaja end ja oma oskusi müüa näiteks tööintervjuul. Igasuguste värvide pastelsed toonid assotsieeruvad helluse, pehmuse ja vaoshoitusega. Inimesega, kes on selliselt riietatud, tunneme end kaitstuna. Muide, pastelset roosat soovitavad psühholoogid kriisi ajal sagedamini kanda. See vabastab ärevustundest, kinnismõtetest ning loob ümberolijates tunde, et kõik saab korda.
Suuremale osale meessoo esindajatest on meelepärased neutraalsed värvid nagu pruun, beez, roheline ja sinine. Ka islamimaades on meeste ja naiste riietel suhtesiselt kindlad reeglid naised peavad kandma musta rüüd ja mehed peavad kandma valget rüüd. Kuna samastumine loodusega on inimestele ikka omane olnud, eelistavad lõunamaalased värvikirevust ja põhjamaalased halle riideid. Värvid on meeleolu indikaatorid. Julged värvid kannavad endas optimismi ja suhtlemisjulgust, pastelsed vaoshoitust, tumedad enesega isekeskis olemist. Paljud meist on märganud, et mõnes ruumis tunneme me end hästi, teises aga ängistavalt. Suurt osa selles mängivad värvid. Värvid võivad ruumi muuta suuremaks või väiksemaks. Lisaks optilistele efektidele avaldavad värvid mõju nii psüühikale kui ainevahetusle tervikuna. Näiteks on mõõdetud inimese vererõhku ja liigutuste kiirust eri värvi ruumides ning need
Eysenck tüütas välja omapärase seletuse selle kohta, miks mõnel inimesel ilmneb patoloogia. Mida kõrgem psühhotismi-skaala näitaja, seda väiksem välisärritaja võib iseli kutsuda patoloogilise reaktsiooni. Eysenck kinnitab, et kõik kolm tüüpi on ¾ ulatuses sünnipärased ja üksnes ¼ osas keskkonna kujundatud. Ekstraversioon – introversioon Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimis soovim optimismi ja stiimulinälga – püüdu leida innustavaid väli särritajaid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne, seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Neurotism–stabiilsus Ärevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud – geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reaggerivad liiga tugevasti stiimuleile ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivale.
Ta väitis, et superfaktorid on bimodaalsed: samal ajal kui enamikus inimestes on mõtlema vastapooluse omadusi, on vastandäärmustusse kuuluvaid palju vähem kui jaotustelje keskele jäävaid. Isiksuse kahe mõõtme omavahelisel ühendamisel kujuneb neli inimtüüpi. Mille selged ja veenvad kirjeldused on olnud eeskujuks paljudele isiksuse käsitlustele. Ekstraversioon tähendab tema järgi seltsivust ja impulsiivsust, entusiasmi, muretust, enesekindlust, suhtlemisjulgust, domineerimissoovi ja stiimulinälga püüdi leida innustavad välisärritajaid. Introversioon ilmneb aga selles, et inimene on vaikne. Seltsimatu, passiivne, endassetõmbunud, mõtlik, tugeva enesekontrolliga. Toetudes teadussuuringuile, osutas ta, et arevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reageerivad liiga tugevasti stiimuleide ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse
Näiteks diplomaadi suhtlemisstiil nõuab omi reeglid ja oma etiketti, samas kui müüja ametis oleva inimese puhul vaevalt need nõudmised vajalikuks osutuvad. Suhtlemisjulgus areneb igal töökohal vastavalt selle ameti spetsiifikale ning uute teadmiste ja oskuste omandamise käigus. Öeldakse, et hea suhtleja on alati avatud ja oskab välja tulla igast olukorrast. 9 Suhtlemisjulgust kui isiksuseomadust saab näha ka julgusena kohtuda iga päev uute inimestega, olla avatud tööalaste olukordade ja probleemide lahendamisele ning seejuures säilitada enda arvamus. Suhtlemisjulgusega võivad kaasa käia ka sellised isiksuseomadused nagu mõjukus, enesekehtestamisvõime, konfliktsituatsioonide juhtimine ning kõige selle juures vajaliku kommunikatsiooni arendamise oskus! Loomingulisus ja loovus Iga tööala eeldab inimeselt individuaalset loovust, nii ka sekretäritöö
annaabi.ee 
