kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, eriti dialoogi repligid. Olulist rolli mängivad kõnega kaasnevad paralingvistlised vahendid ja sitiuatsioon, milles kõne aset leiab. Samuti intonatsioon. Kasutatakse palju sõnakordusi ja asesõnu. Millised on peamised kõne funktsioonid? Milleks on see teadmine õpetajale vajalik? Kõne peamised funktsioonid on suhtlemisfunktsioon ja üldistamisfunktsioon. Need kaks funkstiooni moodustavad ühtsuse, nad ei ole üksteisest lahutatavad. Kuna suhtlemine ja üldistamine on omane kõnele alati ja ei sõltu konkreetsest ütlusest, nimetatakse neid funktsioone ka keele funktsioonideks. Järgmisel tasandil on kõnefunkstioonid järgmised: teabe vahendamine; tunnetustegevuse teenindamine; oma ja teiste tegevuse reguleerimine-planeerimine. Õpetaja peab teadma, at: lihtne teave täiskasvanu jaoks võib osutuda intellektuaalseks
koostamise eesmärki (ette kujutada lugejat). 7. Kõne funktsioonid Mõtet väljendatakse alati kellegi jaoks, sh. ka iseenda jaoks. Iga ütluse puhul on üheaegselt tegemist suhtlemise ja üldistamisega, ütluse esemeline vastavus toimib läbi üldistuse (see, mida näen, on maja, sest kõik samalaadsed objektid nimetatakse sõnaga maja). Seega on alust väita, et kõne kaks peamist ja seejuures põimuvat funktsiooni on suhtlemisfunktsioon (SF) ja üldistamisfunktsioon (ÜF). Nimetatud kaks funktsiooni ei saa olla teineteisest lahutatavad, vaid moodustavad ühtsuse. Järgmisel tasandil on otstarbekas kõne funktsioonid jaotada vähemalt kolme funktsioonide rühma: Teabe vahendamine (informatiivne funktsioon); Tunnetustegevuse teenindamine; Oma ja teiste tegevuse reguleerimine-planeerimine (reguleerivplaneeriv funktsioon). Reguleeriv-planeeriv funktsioon
Arvesse tuleb psühholoogiline seaduspärasus: funktsioon (samalaadsete eesmärkide üldistus) vajab sobivaid keelevahendeid ja kõneoskusi. Spontaanses kõne arengus ongi funktsioonide kujunemine selleks stiimuliks, mis ergutab last uusi keeleüksusi ja kõneoskusi omandama. Abiõppes on järelikult vaja vastavad tingimused luua ning keeleüksusi ja nende kasutamist õpetada ning stimuleerida. Kõne funktsioonidest on arengus esmane suhtlemisfunktsioon, mille realiseerimisel avalduvad lapse emotsionaalsed, tahtelised ning praktilis-kognitiivsed vajadused. Abiõppe ülesandeks on aidata lapsel suhtlemisstrateegiates ning -taktikates orienteeruda, õpetada keelevahendeid adekvaatselt kasutama. Funktsioonide teisel tasandil on otstarbekas eristada teabevahetust, oma ja teiste tegevust reguleerivat-planeerivat funktsiooni ning tunnetusfunktsiooni. Lapse tegevuse arendamise seisukohalt on esikohal reguleeriv-
annaabi.ee 
