· Nad jutustavad oma vanematele, "kes nad on".· Neil on raske vastuvaidlematult autoriteetidele alluda, ehk siis täita põhjendamatuid korraldusi.· Nad ei soovi teha teatud asju (näiteks järjekorras seismine nende jaoks raske)· Neid väsitavad süsteemid, mis ei nõua loovat mõtlemist.· Sageli leiutavad nad nii kodus kui ka koolis alternatiivseid tegevusviise, mis jätavad neist mulje kui süsteemi lõhkujatest.· Kui nad ei viibi omasuguste seltskonnas, võivad nad näida halbade suhtlejatena.· Nad ei häbene väljendada, mida nad tegelikult vajavad. Peale eelöeldu on erinevad allikad välja toonud veel indigolaste tavapärasest kõrgema IQ, kiirendatud arengu, silmapaistva loovuse, erilised psüühilised võimed nagu telepaatia, telekinees jms; samuti võime suhelda vaimumaailmaga, näha aurasid ning mäletada oma eelmisi elusid. Lisaks vanemate probleemidele selliste eriliste laste kasvatamisel on tõsiste probleemide ees ka
3. TÖÖGA RAHULOLU SEOS JUHI SUHTLEMISKOMPETENTSUSEGA 3.1 Suhtleja kompetentsus Salacuse(õigusteaduse proferssor) on näidanud, et muutunud töökeskkondade tulemusena, kus töötajad on haritumad ja intelligentsemad kui eelmised põlvkonnad, peavad liidrid juhtima läbirääkimiste kaudu. Täpsemalt märkis Salacuse, et liidrid suudaksid veenda teisi järgima enda visiooni, peavad nad efektiivselt kommunikeeruma tekitades järgijates huvi. Selleks, et juhte tajutaks kompetentsete suhtlejatena, peavad nad jagama infot ja vastama informatsioonile õigeaegselt, aktiivselt kuulama teiste seisukohti, kommunikeerima selgelt ja tabavalt kõikidele organisatsiooni tasemetele. Myers'i ja Kassing'i uurimistulemused näitavad, et juhi suhtlemiskompetents on märkimisväärne töötajate organisatsiooniga samastumise ennustaja. 2006. aastal läbi viidud uuringus leiti positiivne seos juhtide motiveeriva keelekasutuse, nende tajutud efektiivsuse, suhtlemiskompetentsi ning nende
meelne kui ka arvestada Eesti olusid. Oluliseks kujunes ka Ivani Käbini hea läbisaamine Nikita Hrustsoviga ning oskuslik poliitika oma meeskonna kujundamisel. Enamikud neist olid liidueestlased, kuid ta võttis oma lähikonda ka kohalikke. Nad olid omamoodi eestimeelsed võimurid, kes võimaluste piires püüdsid edendada 6 kultuuri, haridust ja põllumajandust. Nad suutsid oskuslike suhtlejatena mahendada Moskva survet ning seista vastu paljudele üleliidulistele kampaaniatele. Käbin toetas neid ja kindlustas sel viisil teatud vabameelse valitseja oreooli. 1960. aastatel sai Käbini meeskonna võtmefiguuriks Vaino Väljas, kes 1971. aastal nimetati ideoloogiasekretäriks. I. Käbin nägi temas oma mantlipärijat. Hea läbisaamine Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid eksperimente
vanemteadur (195159, 196769) ja eestimeelseteks võimukandjateks, kes siinset sektorijuhataja (195967). 1964. aastal kaitses ta kultuuri, haridust ning põllumajandust või majandusdoktori kraadi, kaks aastat hiljem sai maluste piires edendada püüdsid. Nad suutsid temast professor. Karotamm suri Moskvas oskuslike suhtlejatena vastu seista mitmetele 1969. aastal. üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada 1950. aastatel Käbini võimupositsioon Moskva survet. Samas ei tuleks neist ka tolle kindlustus. Pärast seda, kui Beria uuele rah ajastu kangelasi teha nad olid ikkagi valitseva vuspoliitikale liiduvabariikide suhtes 1953. aasta režiimi ustavad pooldajad
annaabi.ee 
