· Armastuse õppimine. Armastus on õpitav oskus. Helen Fisher Armastuse keemia (tänapäevane perspektiiv) · Armastus ei ole inimese vaba tahte produkt, vaid inimesele on sisse programmeeritud läheduse suhte loomise vajadus ja see, kes objektiks satub, on juhuslik. See on suunatud protsess. · Jõud mis vajadust tekitab on ajus teatud keemiliste ainetena: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin. Armunud aju: FMRI functional magnetic resonance imaging Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas · Individualiseerumine, autonomiseerumine üheinimese majapidamised, kooselu mitteabielu, nukleaarperekond, eemaldumine kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtsustamine... · Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud · Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus · Paradoks: inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku?
enesearmastus, jumalaarmastus Armastuse õppimine Vt E. Fromm "Escape from Freedom" (1942), The Art of Loving" (1964) Helen Fisher: armastuse keemia H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) Armastus on vajadus Armastuse "kandjad" ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin Inimene pole armastuses "vaba". Armastuse "suunamine". Armastuse keemia Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas Individualiseerumine, autonomiseerumine üheinimese majapidamised, kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus. Paradoks: inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku? Kokkuvõte
armastus, enesearmastus, jumalaarmastus • Armastuse õppimine • Vt E. Fromm “Escape from Freedom” (1942), The Art of Loving” (1964) Helen Fisher: armastuse keemia • H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 • Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) • Armastus on vajadus • Armastuse “kandjad” ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin • Inimene pole armastuses “vaba”. Armastuse “suunamine”. Armastuse keemia Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas • Individualiseerumine, autonomiseerumine – üheinimese majapidamised, kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine • Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud • Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas – õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus. • Paradoks: inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku?
annaabi.ee 
