kaasneb selle tarbimisele kas vanemad seletavad toimunut või interpreteerib laps ise vaadatu/kuulatu sisu (Goebrl & Glockler 1998)), kuulumine noorterühma, esimese armastuse kogemus ja palju muudki (Kidron 2001). Seega võib öelda, et üldiselt toimub iseloomu areng kokkupuutest teiste inimestega st teistega suhtlemist ja ühistegevust, inimese aktiivsust ja tegevust rühmas (Kera 1991). Samas aga on erinevate tegurite suhtetoime paljuski ettearvamatu, juhuslik. Üks ja sama keskkond võib kujundada erinevaid inimesi, mingi loomuomadus võib kujuneda mitme põhjuse risttoimes. See aga teebki inimeste iseloomud erinevateks. Iseloom kujuneb koduse kasvatuse, kooli, elutingimuste ning enesearendamise koostoimes. Lisaks sellele väljenduvad mitmed iseloomujooned vastavalt inimese soole, haridusele, temperamenditüübile ja tegevusalale erineval moel (Kidron 2001).
Veri annab kehale soojuse, kollane sappkuivuse, musta sapp niiskuse ja limakülmuse. 4. I. Pavlov temperamendi käsitlus. Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisüsteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus. Temperamendi füsioloogiliseks aluseks on ajukoore suhtetoime aju koorealuste osadega. 5. H. Eysenck temperamendi käsitlus. On kirjeldanud temperamenti kahemõõtmelisena mõiste neurotism ja ekstravertsus intravertsus kaudu, millele ta hiljem liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism. Neurotismis peegeldub inimese emotsionaalsus. Ekstravertsuses impulsiivsus ja sotsiaalsus. Introvertsuses häbelikkus ja ettevaatlikkus. Psühhotismis tuimus, vaenulikkus ja eraldatud. 6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus.
kehamahlast. Veri- annab kehale soojuse, kollane sapp-kuivuse, musta sapp- niiskuse ja lima- külmuse. 4. I. Pavlov temperamendi käsitlus. Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus- ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisüsteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus. Temperamendi füsioloogiliseks aluseks on ajukoore suhtetoime aju koorealuste osadega. 5. H. Eysenck temperamendi käsitlus. On kirjeldanud temperamenti kahemõõtmelisena mõiste neurotism ja ekstravertsus- intravertsus kaudu, millele ta hiljem liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism. Neurotismis peegeldub inimese emotsionaalsus. Ekstravertsuses impulsiivsus ja sotsiaalsus. Introvertsuses häbelikkus ja ettevaatlikkus. Psühhotismis tuimus, vaenulikkus ja eraldatud. 6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus.
annaabi.ee 
