muutuvad 3. osapooled tajuvad vastasseisu kui midagi, mis sunnib neid tegutsema ja lahendust otsima Need tunnused eristavad konflikti lihtsalt eriarvamusest või erimeelsusest. Järgmine konflikti definitsiooni põhimõiste on suhestumine, mis tähendab seda, et osapooled olenevad teineteisest, on seotud ühise tegevuse kaudu, see tähendab, et osapooled on vastastikku sõltuvad. Suhestumist võib jagada positiivseks ja negatiivseks. Positiivne suhtestumine toimib juhtudel, kui ühe poole eesmärkide saavutamine aitab kaasa ka teise poole eesmärkide teostumisele. Negatiivse suhtestumise puhul tähendab ühe osapoole edu teise kaotust. Seega on suhtestumine mitmetasandiline nähtus. Et konflikti paremini mõista, peame teadma, kes on üldse konflikti osapooled, kuivõrd on nad organiseerunud, kes on osapoolte võtmeisikud, kuivõrd ollakse teisele osapoolele vastandunud, kui ühtsed ollakse osapoole sees ja kui suured on osapooled.
vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused n Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana n Suveräänsus: n Sisemine: tegevusvõime ja ulatus n Välimine: tunnustatus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid n Riigiidentiteet: sidusus, püsivus, keskkonnataju piljardilaud vs komplekssus n Riigivõimu suhtestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine Koostöömudeleid n Young: hegemooniliselt loodud, läbirääkimis-tel kujundatud ja isetekkelised reziimid n Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmasõdade liidud, külma sõja kaks leeri ja mitteühinemisliikumine jne. Nüüd ARO, Aafrika Liit, ASEAN jne n Integratsioonipiirkonnad (spillover e lisamõju) n Kultuuripiirkonnad (Huntington)
tavade kohta). Inkorporatsioon rahvusvahelise õiguse normid kanduvad riigile siduvaks muutudes samuti automaatselt siseõigusesse, kuid normi siduvaks muutumisele eelneb mingi siseriiklik toiming (nt lepingu heakskiitmine). Retseptsioon ajaloos tuntakse näiteks Rooma õiguse retseptsiooni ehk siseriiklikku õigusse ülevõtmist vastavalt vajadusele. Riigid võtsid Rooma õigust üle erinevalt. Rahvusvahelise õiguse suhtestumine siseriikliku õigusega. Rahvusvaheline õigus ei ole siseriiklikust õigusest sõltumatu. Näiteks tunnistab siseriiklik õigus rahvusvahelise tava või õiguse üldpõhimõtete olemasolust. Rahvsuvaheline õigus on välja kasvanud siseriiklikust õigusest. Riik ei saa siseriikliku õigusega vabaneda rahvusvahelise kohustuse täitmisest. Lisaks on riikidel üldine kohustus viia siseriiklik õigus vastavusse rahvusvahelise õigusega.
annaabi.ee 
