g. kui temperatuur erineb 1o C võrra, siis on see erinevus sama nii +2 ja +3 kraadi eristamisel kui ka -25 ja -24 kraadi eristamisel); 4) tegelik null-punkt - see on tunnus, mis näitab, kas skaalal esineb tegelik 0-punkt, s.t juhtu, kui omadust ei eksisteeri vähimalgi määral (e.g. Kelvini skaala vrdl. Celsiuse v. Fahrenheiti skaaladega). 3.2. Mõõtmisskaalade põhitüübid Psühholoogid kasutavad nelja tüüpi skaalasid: nominaal-, järjestus-, intervall- ja suhteskaalat. Nende skaalade põhiiseloomustus on antav eelnimetatud omaduste olemasolu v. puudumise kaudu. Iga järgmine skaala allpool toodud loetelus on enaminformatiivsem eelmise suhtes, s.t. sisaldab omadusi, mis on kõigil eelnevatel, kuid lisaks alati ka ühe uue põhiomaduse. Siit tuleneb kaks tähtsat järeldust: 1) andmeid, mis on kogutud näiteks suhteskaalal (kõige informatiivsem), tohib töödelda statistiliste meetoditega, mis sobivad kolme
ainult juhul, kui skaalapallide ühesugusele erinevusele vastavate seisundite erinevused on samuti ühesugused. Piirangud matemaatiliste meetodite suhtes, mis sobivad 56 Matemaatika ja statistika 2008/2009 järjestustunnuste analüüsimiseks, tulevadki sellest, et neile tunnustele ei saa tingimusteta rakendada aritmeetilisi tehteid. o Suhteskaalat (intervallskaalat) kasutatakse valdavalt füüsikaliste suuruste mõõtmisel. Suhteskaalale on iseloomulik väärtuste ühtelangevuse ja järjestuse peegeldumine, vahemike võrdsuse kajastamine ja väärtuste suhete võrdsuse kajastamine. Suhteskaala puhul on lubatud kogu matemaatiline aparatuur. NB! Enne tunnuse analüüsimist tuleb kindlaks teha selle tüüp, sest erinevat tüüpi tunnustega on lubatud erinevad statistikaprotseduurid. 8
Proportsionaalskaala on skaala, millel on kindlalt fikseeritud 0 - punkt. Temperatuuri mõõtmisel on selliseks Kelvini skaala. Celsiuse skaala 0 kraadi ja 100 kraadi temperatuuri suhte võrdlemine Kelvini skaalat kasutades annab selleks suhteks 1,37. 0 kraadist Celsiuse juures kaks korda kõrgem o temperatuur oleks Kelvini skaala vahendusabi kasutamise tulemusena 546 C . Intervallskaalat ja suhteskaalat nimetatakse ka meetrilisteks skaaladeks, kuna nende abil on võimalik teha mõõtmisi kitsamas mõttes. Nominaal- ja järjestusskaala kujutavad endast mittemeetrilisi skaalasid. Proportsionaalskaala on võimalikest skaalatüüpidest parim ja ta on kasutusel füüsikas ning teistes füüsikalistele mõõtmistele põhinevates teadustes. Igasuguse mõõtmise ideaaliks oleks kõigi nähtuste mõõtmine suhteskaalal. Kahjuks pole see psüühiliste nähtuste puhul võimalik.
annaabi.ee 
