Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid jõgede äärde . 3. Egiptus 3.1 Geograafilised ja looduslikud olud. Egiptus paikneb Niiuse kesk- ja alamjooksul. Jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubia. Idast ja läänest piiravad Egiptust poolkõrbe- ja kõrbealad. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Rajati niisutussüsteemid. Geograafiline eraldatus kaitses välisvaenaste eest, kuid pidurdas suhtemist välismaaga. Ajaloo põhietapid. Tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki: Üem- ja Alam- Egiptus.Pärimuse järgi liitis need u. 3 000 a eKr. Ülem- Egiptuse vaitseja Menes. Ta rajas piirialale pealinna Memphise. Kujunes hieroglüüfkiri. Kasutati vaske. Ajalugu jaguneb: Vana riik- suured püramiidid, naabritega suheldi vähe, lagunes sisesegaduste tagajärjel, Keskmine riik- tähtis oli roll piirkondade asevalitsejatel, alistati Nuubia, Uus riik- hiilgeaeg, alistati Palestiina ja
laine filmitegijad entusiasmiga üle võtsid24. Samas tähendasid need uuendused visuaalse antropoloogia jaoks edasiarendust nii Flaherty lavastatud reaalsuse ja filmitavate protsessi kaasamise praktikast kui Vertovi teadvustatud arusaamast, et kaameraga edasiantav tõde reaalse maailma kohta pole kunagi üheselt samastatav tegeliku reaalsusega (film esitab oma tõe)25. Rouch'i iseloomustav jagatud antropoloogia tähendas aktiivset suhtemist nendega, keda jälgiti ning filmitegija antud juhul ei olnud mitte passiivne eemalolev vaatleja (nagu samal ajal Ameerikas prevalveerinud lähenemine cinéma vérité'le26), vaid suhtlemine filmijate ning filmitavate vahel oli osa protsessist, filmitavate tagasiside ülesvõetud materjali kohta kajastus lõpp-produktis.27 Etnofiktsioon kui filmizanr Rouch'i loomingus sai alguse tema taotlusest tuua vaatajateni ka oma tegelaste sisemaailm ning ainuke viis kuidas seda 19 Greene, Naomi, 2007
2) sotsiaalne üksndus (pole sõpru, kuulumist sotisaalsetesse võrgustikesse). Tulemuseks tajutud sotsiaalse toetuse(tunnustus, infovarustus, toetus) madal tase, millest johtub väiksem vastupanuvõime ärevusfaktoritele ja stressitekitavatele mõjuritele. * kaks üksinduse liiki teineteist ei kompenseeri? Isiklike suhete arengurada · B.Murstein (1970 )mudel: stiimul -> väärtus -> roll 1) Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine. Sarnase otsimine. Ei eelda suhtemist 2) Väärtuste lugemine: perekond, ellistused, veidrused, hoiakud. Sarnasus-erinevus 3) Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased. Tekib vastastikku tunnetatud rollijaotus. Mis määrab sobivuse? · Theodore Newcomb (1961) Sarnasusteooria. Kas sarnaste kirjeldustega inimesed tõmbuvad omavahel? Püsivaid suhteid omavahel loovad sarnased inimesed. Sarnasused seisnevad välimuses, isiksusetüübis, hoiakutes ja väärtustes. · Vahetusteooria
annaabi.ee 
