analüüs. Lisaks, oleme töö lõppu jätnud kaks tabelit: üks meedia allikatega ning teine lisaallikatega. Kogu töö vältel viitame numbritega st igale numbrile vastab üks allikas. Teemat oli käsitletud kõikides meediakanalites (raadios, teles, online'is, trükimeedias), mis tähendab, et kajastusi oli tegelikult palju. Valisime oma töö analüüsi jaoks välja 15 sobivamat. Käsitlesime antud teemat suhtekorraldusliku juhtumina, sest suhtekorralduslike vahenditega aidati kaasa kampaania läbiviimisele. Samuti on mõneti tegeletud brändi loomisega, ehk sinilill, mis sümboliseerib veterane ja nende toetust. Kuigi veteranipäeva tähistati juba eelmisel aastal, siis just nüüd on see puhutud suureks ning tegeletud turunduskommunikatsiooniga. Mängu on toodud prominendid, emotsionaalsusele rõhuvad uudised ja klipid, tasuta üritused, samuti on väga aktiivne meediasuhtlus. Reklaami, ürituste,
äriklientide seas. Kampaania õnnestus, kuid ajastus oli halb – teavitus ja reageerimisperioodid liialt lühikeseks. Veel teostati 2013/2014 õppeaastal uudselt praktikandi eestvedamisel „Gümnaasiumide infodessanti”, mis sisuliselt tähendas EHTE õpilaste ja õpilaste visiite Eesti erinevatesse gümnaasiumitesse EHTE õppimisvõimaluste tutvustamise eesmärgil. Isiklikku müüki tuleks kindlasti rakendada ka kohviku teenuste pakkumisel. Läbi suhtekorralduslike tegevuste püsib EHTE siiski pildis – erinevad artiklid tõstavad teadlikkust ja tekitavad huvi ning on oluliseks faktoriks mainekujundusel. Pressiteateid esitatakse nii edukate vilistlaste, õppejõudude saavutuste, korraldatud konverentside, kui ka erialavõistluste kohta. Paljud neist küünivad uudisekünnisele, see tähendab pakuvad huvi ka üldsusele. EHTE on pääsenud teleekraanile mitmel puhul – erialade tutvustamisel, andeka õpilase kutsevõistlustel osalemisega jms.
mitukümmend organisatsiooniga vaid nõrgalt ja kaudselt seotud inimest. Suhtekorraldusprogramm sihtgruppide määratlemine Eelanalüüsi tulemusena peab organisatsioonil olema selge, kes on "probleemi" osalised. Ka juhul, kui suhtekorraldusprogramm ei ole suunatud probleemide lahendamisele, vaid pigem olemasoleva olukorra säilitamisele, on võimalik identifitseerida grupid, kellest organisatsiooni edu või ebaedu kõige enam sõltub. Üldjuhul on sihtgruppe palju. Suhtekorralduslike eesmärkide seadmisel on esmatähtis prioriteetide paikapanek, st missuguste sihtgruppidega suhtlemisest tuleb alustada, kellele enam tähelepanu pöörata. Üldtunnustatud põhimõte on järgmine: mida konkreetsemalt ja täpsemalt on sihtgrupp määratletud, seda lihtsam on temani jõuda, sest iga rühma puhul on tavaliselt võimalik leida konkreetne sõnum ja kanal, mille kaudu talle n-ö kõige lähemale pääseb. Organisatsioonid teevad tihti vea, saates välja