2. Teadvustatud · 55% liigutused · 38% hääletoon · 7% sõnad SÕNUM · Verbaalne 20% · Nonverbaalne 80% ÄRISUHTLEMISE VIIS KULDREEGLIT 1. Kui A midagi ütleb, jääb B-l sellest vaid osa meelde. 2. Suhtlemisel on otsustav üksnes see, mida ja kuidas B öeldut mõistab. 3. Kahepoolne kommunikatsioon on aktiivse koostöö tagamiseks tõhusam. 4. Iga kord, kui inimesed üksteist tajuvad, annavad nad üksteisele midagi teada. 5. Sõnumil on sisu- ja suhteaspekt, kusjuures viimane määrab ära esimese. PARTNERITAJU See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega · taju on valiv · inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe · tajul on piirid PARTNERITAJU MEHHANISMID stereotüübid · kuna tajul on piirid, siis puuduvate detailide kohta hakkab inimene tegema ennatlikke järeldusi põhjuslik omistamine
· Ensesekehtestamine - "Mina" sõnumid - selgitamine, mida mina enda poolt tunnen Ärisuhtlemise 5 kuldreeglit: x kui A midagi ütleb, jääb B-l sellest vaid osa meelde x suhtlemisel on otsustav üksnes see, mida ja kuidas B öeldut mõistab x kahepoolne kommunikatsioon on aktiivse koostöö tagamiseks tõhusam x iga kord kui inimesed üksteist tajuvad, annavad nad üksteisele midagi teada x sõnumil on sisu- ja suhteaspekt, kusjuures viimane määrab ära esimese Tunded ärikommunikatsioonis. Tunded on elamusmajanduse keskmes (Jensen, Pine&Gilmore): nad omavad tähtsat rolli ärisuhtlemises ja kasu-tähenduse loomisel. Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist. (Goleman) Tunnetel on taust: neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid. Tunded sünnivad suhtlemises. (Goleman, Forsberg) Partneritaju.
kõnet seda väärtustades, selgitades, esile tõstes ja liigendades. Neil võivad aga olla ka semantilised funktsioonid, nt jaatust asendab peanoogutus; keerutatakse oma meelekohal nimetissõrme solvang. Inimestevahelises kommunikatsioonis on oluline mitte ainult MIS on informatsioon, vaid ka MILLINE on kirjeldamisviis. See kehtib kõikide keele varieteetide kohta. Iga teate juures esineb mitte ainult sisuaspekt ja suhteaspekt, vaid ka väärtustamisaspekt. IV. Erialakeelest Hoolimata arvukatest definitsioonidest pole ühtset seisukohta erialakeele olemuse suhtes: puudub erialakeele üldkehtiv definitsioon. Erialakeel pole „homogeenne nähtus“, pigem „kokkuvõtlik konstruktsioon“. Erialakeeli tuleb vaadelda kui „tüüpilisi funktsionaalseid keeli”. Erialakeel - keelekasutuse kompleksne ala (väljalõiget, varieteeti), mis tingituna
annaabi.ee 
