brutopalgaga ui – mudeli vealiige i = 1, 2, 3, …, n, kus n on valimi maht (n=60) 1.2. Töös kasutatavad andmed Käesolevas töös kasutatavad andmed on võetud Eesti Statistikaameti kodulehelt. Autorid kasutavad töös andmeid Eesti 15 maakonna kohta aastatel 2005-2008. Seega tegemist on paneelandmetega. Kuna statistikaamet ei väljasta kõiki töös kasutatavaid andmeid suhtarvudena, siis need on leitud arvutuslikult autorite poolt, kasutades Exceli tarkvaraprogrammi. Lisaks osakaaludele on ka brutokuutasu leitud arvutuslikult brutotunnitasu ning keskmise ühe kuu töötundide arvu (168 tundi) korrutisena. Detailsed töös kasutatavad andmed on toodud töö lõpus, lisas 3. Kirjeldava statistika tabelist (vt tabel 1 ja lisa 4) on näha, et keskmise brutopalga väärtus üle kõigi maakondade on 541,9 eurot. Seejuures on brutopalga varieeruvus 467,1
mane on võimalik ainult hapniku juuresolekul ehk aeroobselt. Aeroobne energia Üllatavalt on selleks taastootmine on oluliselt tõhusam kui hapnikuvaeguses toimuv. See tähendab, nende suhteliselt et organism, mille üks massiühik suudab tarbida vähem hapnikku, on energia hea füüsiline vorm tootmisel ebaefektiivsem ja sellest tulenevalt madalama töövõimega, antud juhul vastupidavusega. 34 SPORDI ÜLDAINED I TASE Suhtarvudena on seega treeningut alustavate laste vastupidavusvõime parem NB! kui treeninguga alustavatel täiskasvanutel. Täiskasvanu hapnikutarbimise võime keha ühe kilogrammi kohta on suurema kehakaalu tõttu keskmiselt ma- dalam. Treeningu alguse madalamast lähtepositsioonist tingituna on täisealistel treeninguga saavutatavad esialgsed edusammud hapnikutarbimise võimes suu- remad nad on paremini treenitavad. Lisades siia nende kõrgema testosterooni-
lihtsamaks ja paindlikumaks ning muutmise kiiremaks. Protsessi sooritusvõimet iseloomustavaid tunnusarve peab olema võimalik usaldusväärselt tõestada. Selleks tuleb eesmärgid väljendada mõõdetaval kujul, rahalises väljenduses, kogustes, suhtarvudena, ajana või eri suurustest tuletatud suurustena. Protsesside arendamist võib mõõta näiteks järgmiste näitajate abil: • kliendi rahulolu – teenindustase, reklamatsioonid • kasulikkus ja tulusus – investeeringu tootlikkus, kasum/kahjum jms