2007-2008 aastatel vastavalt 28,5 kg/m2 ja 100,8 cm. Naised: 1999-2000 aastatel: keskmine kehamassiindeks 28,2 kg/m2, vööümbermõõt 92,2 cm 2007-2008 aastatel 28,6 kg/m2, vööümbermõõt 94,9 cm. Kokkuvõtteks: 1999 aastast kuni 2008 aastani on ameerikla täiskasvanud elanike seas rasvumine ja kõhupiirkonna rasvumine tõusnud. Kas suhkur ja maiustused põhjustavad II tüüpi diabeeti? Üsna levinud on väide, et liigne magusasöömine (seal hulgas suhktu liigtarbimine) tekitab diabeeti. Tõsi on see, et haigus esineb ülekaalulistel 3-5 korda sagedamini kui normaalkaalulistel ja 80 % suhkruhaigetest on rasvunud, kuid haigus ise on tingitud insuliini vähesusest, insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Diabeedik peab jälgima mitte üksnes suhkru, vaid ka teiste süsivesikute sisaldust toidus. II tüüpi diabeedi suureks riskifaktoriks on lisaks geneetilisele eelsoodumusele keha suur rasvasisaldus.
- DNA ahelal on 2 otsa - Inimesel on 46 kromosoomi. DNA on ka mitokondrites – mitokondrid lähevad edasi järglastele Lineaarne nukleotiidiahel - Keemiline side ühe nukleotiidi fosfaadi ja teise nukleotiidi suhkru vahel - N-alus ei osale ahelas, ta suhkru küljes - Seetõttu moodustub selgroona = suhkur – fosfaat – suhkur – fosfaat ahel - Ahela üks ots on 5’fosfaat, teine ots aga suhktu 3’OH fosfaat - N-aluste järjestus geenile on unikaalne Kaksikahelaline DNA dupleks - DNA-l 2 nukleotiidiahelat mis koos nõrkade H-sidemetega - Moodustuvad N-aluspaarid - Seetõttu on DNa ahelad komplementaarsed - DNA ahelad antiparalleelsed 10.DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on poolkonservatiivne – mõlema vanemahela info põhjal sünteesitakse uus komplementaarne ahel DNA replikatsiooni komponendid
auru vahel tasakaal nii palju, kui vedeliku molekulide ajaühikus aurustub, pöördub ka neid aurust lahusesse tagasi. Vedelikuga tasakaalus olevat auru nim küllastunuks ja vastavat aururõhku küllastunud auru rõhuks. Vedeliku aururõhk sõltub vedeliku pinnalt ajaühikus aurustunud molekulide arvust. Lahuse pinna moodustavad aga nii lahusti kui ka lahustunud aine molekulid. Nt suhkrulahuse korral on osa lahuse pinnast kaetud suhkru molekulidega(mis ei aurustu). Kui võrrelda puhta vee ja suhktu lahuse aururõhku, siis suhkrulahuse korral on aururõhk väiksem st, et lahustunud aine alandab lahuse aururõhku. Vesi hakkab keema temperatuuril, mil ta küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisrõhuga ja külmub, kui ta aururõhk saab võrdseks jää aururõhuga. Sellest järeldub, et vesilahuste keemistemp on kõrgem kui puhtal veel (100 oC) ja külmumistemp madalam kui jääl (0 oC). Lahuse keemistemp tõus ja külmumistemp langus on võrdelised lahustunud aine hulgaga