Kazimir Malevits Kaarel Vandler 11B Elu Poola päritolu vene maalikunstnik 23. veebruar 1897 Kiiev 15. mai 1935 Leningrad (56 aastat) Isa kuulus alamaadlisse ja hiljem oli suhkruvabriku juhataja. Ema aga oli koduperenaine Elu Joonistama õppis alles 15-aastaselt Aasta hiljem läks ka kunstikooli (joonistamiskooli) 17-aastaselt töötas joonestajana, kuid ka tegeles edasi maalimisega 1898. aastal oli väidetavalt tema esimene maalinäitus Elu Aastatel 1905 ja 1906 elas kunstnik Moskvas, kus ta üritas kahel korral sisse astuda maalikunstikooli, kuid teda ei võetud kummalgi korral vastu 1909. aastal lahutas Malevits oma naisest, kuid leidis kohe uue
jälgitav kuni Teise maailmasõja puhkemiseni. Lisad Eduard Karl Franz von Gebhardt, Rikas mees ja vaene Laatsarus (1865). Õli lõuendil, 88,9 cm x 75,57 cm. Crocker Art Museum Sacramentos. Eduard Karl Franz von Gebhardt "Eesti talumees". Õli paberil. 19x25 cm Eduard Karl Franz von Gebhardt, Naise portree. Eskiis. Õli paberil. 40x30 cm Karl Ferdinand von Kügelgen, Jaanilinna linnuse varemed, 1818 Karl Ferdinand von Kügelgen, "Vaade Tallinnale Maarjamäelt suhkruvabriku juurest", 1827 1831 Karl Ferdinand von Kügelgen, Maastik Hämeenlinna lähedal, 1819 Kasutatud materjal 1. Vahtre, L., Eesti kultuuri ajalugu - lühivaade, Tallinn, Virgela, 2000. lk 21 2. Digikogu, Abel, T., Baltisaksa periood kunstis http://digikogu.ekm.ee/baltisaksa/article_id-22 3. Miksike, Baltisaksa kunst http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_kunst_aastani_1914_evelin.htm 4. Vikipeedia, Eduard von Gebhardt http://et.wikipedia
jälgitav kuni Teise maailmasõja puhkemiseni. Lisad Eduard Karl Franz von Gebhardt, Rikas mees ja vaene Laatsarus (1865). Õli lõuendil, 88,9 cm x 75,57 cm. Crocker Art Museum Sacramentos. Eduard Karl Franz von Gebhardt "Eesti talumees". Õli paberil. 19x25 cm Eduard Karl Franz von Gebhardt, Naise portree. Eskiis. Õli paberil. 40x30 cm Karl Ferdinand von Kügelgen, Jaanilinna linnuse varemed, 1818 Karl Ferdinand von Kügelgen, "Vaade Tallinnale Maarjamäelt suhkruvabriku juurest", 1827 1831 Karl Ferdinand von Kügelgen, Maastik Hämeenlinna lähedal, 1819 Kasutatud materjal 1. Vahtre, L., Eesti kultuuri ajalugu - lühivaade, Tallinn, Virgela, 2000. lk 21 2. Digikogu, Abel, T., Baltisaksa periood kunstis http://digikogu.ekm.ee/baltisaksa/article_id-22 3. Miksike, Baltisaksa kunst http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_kunst_aastani_1914_evelin.htm 4. Vikipeedia, Eduard von Gebhardt http://et.wikipedia
tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. Strietberg -- suvituskoht ja tööstus 1811. aastal ostis Strietbergi kaupmees Johan Gottlieb Clementz, kes rajas siia suhkruvabriku. Sellest perioodist on tänaseni säilinud kivihooneid ning osa piirdemüürist. Majanduslike raskuste tõttu lõpetas suhkruvabrik töö 1837. aastal. Seejärel ostis koha omanimelise kaubahoovi omanik Christian Rotermann, kes kohandas Strietbergi hoonestiku tärklise- ja piiritusevabrikuks. 1861. aastal ehitati vabriku juurde auruveski, mida peetakse esimeseks tolleaegses Eestimaa kubermangus. Rotermanni tööstusettevõtte tegevuse Strietbergil lõpetas 1869
Pärast seda kui teekäijad lahkusid Käsmust, pole nende kohta ühtegi täiesti kindlat tähelepanekut. Rohkem pole täiesti kindlaid teateid üldse. Arvatakse, et nad olevat sattunud Suursaarel sakslaste kätte vangi ja nad viidi sealt Kotkas asuvasse kaitseliidu staapi või Saksa staapi, kust saadeti Pellingi saare kaudu Regina-nimelise laevaga kas 12. aprilli õhtul või 13. aprilli hommikul 1918 helsingisse. Vangid paigutati Töölö suhkruvabriku territooriumile, kus nad pärast ülekuulamisi 13. aprillil kell 11 ja 12 vahel hukati. Hukkajateks olid sakslased. Laibad viidi Huopalahtisse ja maeti massihauda, kust need kaevati välja 1920. aasta detsembris. Eestis ei korraldatud Vilmsi saatuse kohta ametlikku uurimist, Soomes seevastu aga uuriti seda lausa kaks korda, kuid tulemusteta. Soomes äratas erilist pahameelt see, et Eesti ei loovutanud oma kogutud uudismaterjali nagu ka hukkamisfotot Soome võimudele.