metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Haiti loodusvarad Haiti loodusvarade hulka kuuluvad : - boksiit, - vask, - kaltsiumkarbonaat, - kuld, - marmor, - hüdroenergia. Haiti rahvastik Haiti on üks tihedamalt asustatud riike maailmas. Enamik haitilasi on katoliiklased. Haiti elanikud põlvnevad aafriklastest orjadest, kelle tõid Prantsuse kolonistid 17. ja 18. sajandil sisse, et nad suhkrurooistandustes töötaksid. Haiti rahvastik Valgenahalisi on kogu rahvastikust ainult 5% Vaesuses elab üle 77% inimestest Kirjaoskuse tase on 39% 10% elanikest räägib prantsuse keelt. 90% elanikest räägib kreooli keelt. Transport Maanteid on 3200 kilomeetrit, millest ainult 20% on asfalteeritud. Enamik asfalteerimata teid on vihmaperioodil läbimatud ning kaupa veetakse eeslite ja inimeste seljas. Kasutatud materjal http://www.tripadvisor.com/LocationPhotos-g147306-w8-Hait i.html http://et
keskajal jõudnud vaid ülikute lauale. Eriti populaarseks sai kohv. 1645. aastal avati esimene kohvik Veneetsias. 30 aastat hiljem tegutses inglismaal juba üle 3000 kohviku. Aasiast imporditi Europasse veel siidi ning puuvillast riiet. Aasia kaupu tootsid ja müüsid eurooplastele kohalikud elanikud, Ameerika kolooniates polnud midagi osta ja europlased hakkasid ise kaupade massitootmist korraldama. Oluliseks kaubaartikliks kujunes suhkur. Seda toodeti Brasiili ja Kariibi mere saarte suurtes suhkrurooistandustes. Suhkru tootmine oli nii tulus et üks Kariibi mere saar oli väärtuslikum kui terve Kanada. Ameerikast toodi veel puuvilla ja tubakat. Orjakaubandus Istandused olid tulusad ainult siis, kui nendesse õnnestus hankida odavat tööjõudu. Selgus et aafriklased sobivad raskeks füüsiliseks tööks paremini kui indiaanlased. Lääne_Aafrikast hakati orje Ameerikasse vedama. Orjakaubandusele panid aluse portugallased. 17 sajandil liitusid ka inglased, hollandlased ja prantslased.
Haiti on üks tihedamailt asustatud riike maailmas. 354,3 in/km´2. Rahvastiku aastane iive on 1.7% Tööhõive on madal. Linnad Umbes 80% elanikest elab maal. Pealinn Port-au-Pronce on kiiresti kasvanud. Seal elab umbes miljon inimest, paljud neist linna ümbritsevates slummides. Teised suuremad linnad on Cap-Haitien, Gonaives, Les Cayes ja Jérémie. Päritolu Haiti elanikud põlvnevad aafriklastest orjadest, kelle tõid Prantsuse kolonistid 17. ja 18. sajandil sisse, et nad suhkrurooistandustes töötaksid. Keeled 10% elanikest räägib prantsuse keelt. 90% elanikest räägib haiti keelt ja kreooli keelt, mis on kujunenud inglise, prantsuse ja hispaania keele baasil. Religioon Enamik haitilasi on nimeliselt katoliiklased. Kultuur on aafrikalik, ning enamik haitlasi praktiseerivad voodoo'd, aafrika usundite ja katoliikluse segu, millesse kuuluvad tansturituaalid, muusika, maagia ja surnutekultus.
Haiti on üks tihedamalt asustatud riike maailmas. Rahvastiku aastane iive on 1,7%. Tööhõive on madal. Linnad Umbes 80% elanikest elab maal. Pealinn Port-au-Prince on kiiresti kasvanud. Seal elab umbes miljon inimest, paljud neist linna ümbritsevates slummides. Teised suuremad linnad on Cap-Haïtien, Gonaïves, Les Cayes ja Jérémie. Päritolu Haiti elanikud põlvnevad aafriklastest orjadest, kelle tõid Prantsuse kolonistid 17. ja 18. sajandil sisse, et nad suhkrurooistandustes töötaksid. Keeled 10% elanikest räägib prantsuse keelt. 90% elanikest räägib haito kerlt, kreooli keelt, mis on kujunenud inglise, prantsuse ja hispaania keele baasil. Religioon Enamik haitilasi on nimeliselt katoliiklased. Kultuur on aafrikalik, ning enamik haitilasi praktiseetib voodood, aafrika usundite ja katoliikluse segu, millesse kuuluvad tantsurituaalid, muusika, maagia ja surnutekultus. 15 Majandus Vaesus
annaabi.ee 
