Piparkoogimaitseainet 1 pakk Valmistamine Kõigepealt valmista siirup, mis on piparkoogitaigna kõige olulisem osa. Pane pott tulele, vala sinna 200 g suhkrut ja lase sellel sulada. Tee seda pliidi keskmisel kuumusel, siis ei kõrbe suhkur ära. Kui suhkur on juba tasapisi sulama hakanud, sega pidevalt puidust lusikaga. Sega ja sulata kuni suhkur on sulanud tumepruuniks. Võta pott tulelt ja vala peale kuum vesi (250g), ole ettevaatlik, kuna segu on väga kuum. Kui vesi on segatud suhkrumassi, pane pott tagasi tulele ja lisa ülejäänud 600g suhkrut. Kuumuta ja sega, kuni kogu suhkur on sulanud. Võta pott tulelt ja lase siirupil jahutda. Lisa natuke jahtunud siirupile piparkoogimaitseainesegu, sool, mesi, õli ja või. Sega õrnalt läbi ja lase segul veel jahtuda. Mõõda teise anumasse õige kogus jahu ja sõelu see läbi. Lisa jahule sooda ja sidrunhape. Lisa suhkrusiirupi segule hapukoor ja lahtiklopitud munad, sega mass läbi. Seejärel lisa
● Järgmisena paigutatakse mahl suurtesse anumatesse ja lastakse settida. See protsess kestab umbes kaks tundi ● Vedelik, mis jääb setetest ülespoole, kogutakse suurtesse anumatesse ning keedetakse läbi. Sellega tõuseb vedeliku suhkrusisaldus viieteist protsendilt kuuekümnele protsendile. Tekib paks suhrumass, kuna suhkur karamellistub ● Nüüd valatakse mikroskoopilised sahharoosi kristallid suhkrumassi (see kuivatab suhrumassi) ning asetatakse kuuma anuma sisse ● Järgmisena lastakse segul kuumas anumas seista ning selle protsessi käigus kuumutatakse vedelik välja. Seejärel hakkavad moodustuma suhrukristallid ● Kristaliseerunust massist eraldatakse mitte kristaliseerunud siirup ● Nüüd asetatakse suhkur keerlevasse anumasse, kust suurel kiirusel lendavad välja kuumad suhru kristallid. ● Kristallidele pritsitakse vett peale, et neid veel puhastada
Eelisteks on: - puisteomadus, - niiskusekindlus - kaneelisuhkur on ühtlane, ei tolma - säilivusaeg 6 kuud temperatuuril 18-25*C o karamellsuhkur roosuhkrul lastakse aeglaselt kristalliseeruda suurteks helepruunideks kristallideks. Sobib nt kohvi sisse. 2. tükisuhkur Valmistamise tehnoloogiad: - suhkrusiirup valatakse koonusekujulistesse suhkruga vormidesse, läbib kogu suhkrumassi täites kristallide vahed ja muudab suhkru kõvaks. - Pressimise puhul surutakse kokku rafineeritud peensuhkur - Kiirelt lahustuv tükisuhkur Tume tükisuhkur rootoorsuhkrust valmistatud tume ja aromaatne kõva tükksuhkur. Sobib kohvi ja tee magustamiseks 3. tuhk- ehk puudersuhkur valmistamiseks kristallsuhkur jahvatatakse. Eriti peene struktuuriga kübemetest
kallid. Seepärast murti suhkrupea küljest vastavalt vajadusele tükke. Suuri suhkrupäid oli üsna raske töödelda ning et need murti poes niikuinii tükkideks, hakkasidki tootjad neid hiljem viiludeks lõikama ja tänu sellele oli nii kaupmeestel kui ka klientidel suhkrupäid tunduvalt lihtsam kasutada. Industrialiseerimine ja tsentrifuugimine 1900. a. paiku tutvustati tsentrifuugiseadet, millega sai suhkrumassi kiiremini kuivatada. Selle asemel, et suhkrupäid vastavasse ruumi kuivama riputada, asetati need tsentrifuugiseadmesse, mis neid raputas. Suhkrupead ise olid ikka samasugustes torbikukujulistes vormides nagu varem. Kui suhkrupead olid valmis, võeti need vormist välja ning pakendati. Suhkrupeade tootmise lõpp Suhkrupeade tootmine lõpetati nii Taanis kui ka Rootsis 1940. a paiku. Selle asemel hakati suhkrut peenestama st. alustati tänapäevase peensuhkru tootmist
*Tarretisesuhkur - kristallsuhkur, tärklisesiirup, pektiin, sudrunhape. Taimen toode. Ei sobi piimapõhjaliste tarretiste tegemiseks Tükksuhkur *Kiiresti ja aeglaselt lahustuvaks muudetakse valmistamise viisiga *Valamine - siirup valatakse koonuselisse suhkru - vormi, läbib suhkrumassi ja täidab kristallide vahed, muudab suhkru kõvaks *Pressimine - rafineeritud suhkru kokkusurumise teel Liigid: *Tükksuhkur (tume ja hele) Kõva tükksuhkur - aeglaselt lahustuv *Mini-tükksuhkur
kallid. Seepärast murti suhkrupea küljest vastavalt vajadusele tükke. Suuri suhkrupäid oli üsna raske töödelda ning et need murti poes niikuinii tükkideks, hakkasidki tootjad neid hiljem viiludeks lõikama ja tänu sellele oli nii kaupmeestel kui ka klientidel suhkrupäid tunduvalt lihtsam kasutada. Industrialiseerimine ja tsentrifuugimine 1900. a. paiku tutvustati tsentrifuugiseadet, millega sai suhkrumassi kiiremini kuivatada. Selle asemel, et suhkrupäid vastavasse ruumi kuivama riputada, asetati need tsentrifuugiseadmesse, mis neid raputas. Suhkrupead ise olid ikka samasugustes torbikukujulistes vormides nagu varem. Kui suhkrupead olid valmis, võeti need vormist välja ning pakendati. Suhkrupeade tootmise lõpp Suhkrupeade tootmine lõpetati nii Taanis kui ka Rootsis 1940. a paiku. Selle asemel hakati suhkrut peenestama – st. alustati tänapäevase peensuhkru tootmist
annaabi.ee 
